fbpx

Priit Strandberg: inimesed võiksid olla idealistlikumad


Intervjuu Teater. Muusika. Kino detsembrinumbrist. Priit Strandberg (1989) on neljandat hooaega Vanemuise draamanäitleja. 2008. aastal lõpetas ta Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi ning 2012. aastal EMTA lavakunstikooli XXV lennu (kursuse juhendaja Elmo Nüganen). Paari hooajaga on Priit teatrilaval jõudnud mängida peaaegu kakskümmend osa, teiste noorte näitlejate hulgast tõstab teda aga esile suur kiindumus muusikasse. Midagi juurtest ja […]

“Inetu pardipoeg” toob tantsuteatri lastele lähemale


Mõni aeg tagasi Vanemuises esietendunud lavastusest “Lotte Unenäomaailmas” kirjutades nentisin, kui oluline on, et lastel oleks juba varakult võimalik teha tutvust nii sõna- ja muusikateatri kui balletiga, eelkõige eakohaste lavastuste kaudu, sest kuidas muidu võiks tekkida noorel areneval isiksusel isiklik ja teda kõnetav seos etenduskunstidega. Ning just selles valguses on nüüdne “Inetu pardipoeg” esile tõstmist […]

Tubli keskmine Lotte


Vanemuises esietendus 28. novembril juba kolmas Lotte-lavastus, aga ikkagi ootasin seda siira huviga, sest Lotte-hullusest ei ole ilmselt pääsenud ükski lapsevanem. Tõepoolest, Lotte fenomeni laste meelelahutuses ei saa kuidagi alahinnata, teist temataolist brändi meil vist polegi. Sellest andsid tunnistust ka kõik need Lotte-nukud, kes lastel Nordeasse minekul kaenlas olid. Kunagi varem oleksin Lottet pidanud skeptiliselt […]

Pildil püsijad


Andres Noormets on lavastanud Tiina Laanemi näidendi „Pildilt kukkujad“ nii, et selle pealkiri võiks olla „Pildil püsijad“. Laanemi elulähedane ja eluline näidend on ühe justkui igaühele tuttava perekonna lugu. Elus pettunud ema (Merle Jääger), täiskasvanud, omavahel võõraks jäänud lapsed Ines ja Paul (Maria Soomets ja Helgur Rosenthal) ning rõõmuhetki pakkuv hoolitsev peresõber Bruno (Aivar Tommingas). […]

Nukruse varjust ilmub ootamatu huumor


“Pildilt kukkujad” pakkus kaasaelamisvõimalust, kuna see rääkis situatsioonidest ja karakteritest, mis on tuttavad ka igapäevaelust. Asjad, mis toimusid laval, oleksid võinud olla näited ka meie endi või lähedaste eludest. Vaatajate silme ees keris ennast lahti ühe perekonna lugu kuu aja vältel. Mis siis toimus? Pealtnäha justkui väga midagi, kuna tegelased – ema ja tema täiskasvanud […]

Mitu tuhat meetrit meeleheidet


Kaks vaid nädalase vahega esietendunud eesti näidendit moodustavad omamoodi terviku. Või pigem on nad kui ühe puu kaks latva. Neli vaatust ja kaks Eestit. Olen oma meeltes Eesti põlispuuks pidanud tamme. „Üks kask meil kasvas õues” on ka kuidagi meelepärane siin, kus valitsevad neli aastaaega. Ugalas mängitakse nüüd Urmas Lennuki teatriteksti „Ema oli õunapuu“ ja […]

Vanemuisest Väinämöiseks ja tagasi


Eesti Kontserdi sari „Sibelius 150“ Estonia kontserdisaalis. 12. novembril mängisid Nils-Erik Sparf (viiul) ja Vanemuise sümfooniaorkester Paul Mäe juhatamisel Brahmsi „Kolm koraaliprelüüdi“ op. 122 (seadnud Paul Angerer), Alban Bergi viiulikontserdi ja Sibeliuse I sümfoonia. 25. novembril esitasid RAM ja dirigent Pasi Hyökki Sibeliuse, Palmgreni ja Rautavaara loomingut. Tänavusel Sibeliuse aastal on külluseveski Sampo jahvatanud kontserdisaalis […]

Arvustus. Lotte sukeldub unenäkku


Janno Põldma ja Heiki Ernitsa loodud koeratüdruk Lotte tuli möödunud nädalavahetusel Vanemuise lavale juba kuuendas lavastuses, seekord seiklevad kangelased Unenäomaailmas. Sedakorda on autorite fantaasia eriti peru ning Lotte seikleb sõpradega veidras Unenäomaailmas, mille eksinud ja segaduses tegelased vajavad päästmist. Unenäomaailm on katki läinud, nihestunud ja kohati suisa õõvastav. Varisemisohtlikku ärevust tasakaalustab rahulik ja helge Leiutajateküla […]

Arvustus. Vägivalda vältides


Laupäeval käima lükatud, järjekorras juba neljas Lotte-lavastus viib vaatajad sedapuhku pastelsetes pooltoonides unenäomaailma. Kolmes varasemas loos näitlejana üles astunud Tanel Jonas võttis sedapuhku kanda lavastajavastutuse. „Arvan, et lavastada on põnevam. Kui näitleja vastutab reeglina ikkagi ainult enda osade eest, siis lavastaja saab terve maailma luua,“ leidis ta. „Peaaegu kõiki rolle oleks võinud ise mängida, aga täpsustada […]

Arvustus. Haarav lastemuusikal


Õigupoolest on “Lotte Unenäomaailmas” juba neljas Vanemuises esietendunud Lotte-lastemuusikal. Kui neist esimene – “Lotte reis lõunamaale” (2005) – põhines samanimelisel Andrus Kiviräha, Heiki Ernitsa ja Janno Põldmaa ühistööna valminud raamatul ja joonisfilmil, siis järgmised – “Detektiiv Lotte” (2008), “Kosmonaut Lotte” ning nüüdne “Lotte Unenäomaailmas” – on juba iseseisvad, ekstra Vanemuise teatri lavastuste tarvis valminud lood. […]

Lotte hakkab laupäevast unenägudes seiklema


Kõikide laste sõber Lotte on alates laupäevast taas Vanemuise laval, sest siis esietendub teatri järjekorras kuues Lotte tükk – „Lotte unenäomaailmas”. „Suures plaanis on lavastus muidugi valmis, aga eks täpsustusi lisandub veel kuni esietenduseni,” tutvustab lavastaja Tanel Jonas nädala keskpaigas antud intervjuus lavastuse valmimist. „Väga head näitlejad, väga head lauljad, tore ja rõõmus, kuigi ka […]

Arvustus. Hollywoodi jõuluime Merle Jäägriga peaosas


Kõik on persses, mitte millelgi pole mõtet, sest paremaks ei lähe niikuinii. Ainult halvemaks. See tunne pole kellelegi võõras. Tiina Laanem on püüdnud näidendisse «Pildilt kukkujad» hetke, mil kõik hakkab suurel kiirusel ja hulgikaupa koost lagunema, üks jama ajab teist taga ning tulevik tundub veelgi ilgem. Pildilt kukkujateks on parajalt puntras perekond. Kontrollimatu kätevärina käes […]

Arvustus. Ehteestlaslik Pandora laegas


21. novembril Sadamateatris esietendunud „Pildilt kukkujad“ meenutab kinnistele põhjamaalastele, kuidas ka 30-aastasest kõrvutielamisest ei pruugi piisata, et teineteist päriselt tunda. Tiina Laanemi näidendi lavastanud Andres Noormets on samalt autorilt juba Endla teatris publiku ette toonud „Nähtamatu maja“. „Mõneti on nad võib-olla sarnased, sest seal on samamoodi tegemist ühe perekonna looga; saladuste või rääkimatajätmistega, mis mingites […]

Arvustus. Teraapiateater pommimehe ja nukumajaga


Mõista autorit, mõistmiselt tunnetuseni jõuda, tunnetusele vorm leida – nõnda võttis lavastajatöö kokku Voldemar Panso, kes oleks nädala pärast saanud 95. Viimastel hooaegadel eesti teatris istudes on mulle liiga sageli tundunud, et lavastajatel napib huvi või viitsimist tegelda selle rea kõige esimese punktiga, näitemängu lahti lugemisega. Vanemuises esietendunud “Pildilt kukkujad” on ses mõttes ilus erand. […]

Arvustus. Minevikuvarjud aitavad luua tugevaid rolle


Vormilt ja sisult on Tiina Laanemi näidend «Pildilt kukkujad» tavapärane peredraama, mille kahe vaatuse jooksul paljastuvad järk-järgult ühe perekonna seni hästi saladuses hoitud sisepinged, minevikutraumad ja käest libisenud võimalused. Kuigi lavastust võib kahtlemata nimetada üldinimlikuks, kõnetab see tõenäoliselt eelkõige pikema elukogemusega vaatajaid, kellel on võimalik tegelastega kergemini suhestuda. Andres Noormetsa lavastus toob publiku ette 60. […]

Arvustus. Näitleja ja tema mäng


Uku Uusbergi „Ürituses“ jääb ehk tervik küll harali, kuid kindlasti ei kummita lavastust mõtteainese vähesus. Uku Uusberg pidas ligi kaks ja pool aastat teatripausi. Nüüd on ta tagasi autorilavastusega, kus on sees kõik vahepeal mõeldud mõtted. Tervik jääb ehk seetõttu küll harali, kuid kindlasti ei kummita lavastust mõtteainese vähesus. Uudisteoses „Üritus“ räägitakse armastusest ja surmast, […]

Arvustus. Romantiline õhtu Kálmániga


Kuigi operetid pole ehk enam nii populaarsed kui aastakümnete eest, ei saa neist (nagu ka nende tänapäeva ekvivalentidest – muusikalidest) siiski päris mööda, sest kvaliteetset meelelahutust on igal ajal tarvis. Ja ungarlane Imre Kálmán (1882–1953) kuulub operetiheliloojana kindlasti selle žanri väljapaistvaimate hulka ning – nagu alljärgnevalt vaadeldava lavastuse esietendusest näha oli – on publikule endiselt […]

Kiljatused rohke vibraga


Operett „Õhtu Kálmániga“ esietendus möödunud laupäeval Vanemuise väikeses majas ning avas mu hinge operetile. Samuti kõrvad, sest juba esimeses vaatuses pani peaesineja kuulmekile pinevuse viimseni proovile! Tõsise operetivõhikuna palun juba ette vabandust kultuurilembestelt selle kõige eest, mida kohatult kommenteerin või sootuks märkamata jätan. Kui balleti „Kesköö Pariisis“ puhul võis täheldada palju paljast ihu ning ohtralt väänlemist, […]

Arvustus. Teatrikriitik: «Sain lõuatäie naerda»


Ühest küljest saaks ja võiks hiljuti Vanemuise suures majas esietendunud lavastuse «Üks mees, kaks bossi» kontekstis alustada pikemat teatriloolist sissevaadet farsi olemusse ja tekkimisse, mis viiks meid eelmise aastatuhande 12. sajandisse. Samuti lubaks see Andres Dinjaninovi lavastus mõlgutada komöödiakunsti ehk commedia dell’arte teemal – näiteks kas ja milliste pingutustega tunneme ära dell’arte’le iseloomulikud n-ö maskid (esialgu peamised ning […]

Arvustus. Inglise farss Vanemuise laval


Eesti Entsüklopeedia ütleb, et farss on lõbus ja labasevõitu lühinäidend. Muid teatmikuks pretendeerivaid allikaid kokku võttes võiks lisada, et farsile on iseloomulikud jämekoomilised mängutehnikad, olustikulisus, kontrastsed ja karikeeritud tegelaskujud ning esil olev situatsioonikoomika. Tõin alustuseks farsi kui komöödia all- või eritüübi definitsiooni ära just seetõttu, et järgnevalt vaadeldava näitemängu lavastaja nimetab ise “Ühe mehe, kahe […]

Herta ehk Herta ja Lembit


See oli aastal 2004. Tegime Vanemuise väikeses majas Ljudmila Razumovskaja „Valdimiri väljaku“ proove. Esimene kohtumine oli väga lihtne ja loomulik. Näitemäng ise ka lihtne, ikka armastusest, kogu tema keerukusega. Näidend oli võetud Vanemuise repertuaari just nende kahe näitleja pärast. Istume siis kolmekesi ühe laua taga ja loeme. Esimene mõte, kui ma nende inimeste silmi nägin: […]

Arvustus. Optimism sügisõhtusse


Pöörane jant „Üks mees, kaks bossi“ tutvustab Vanemuise publikule nii siinmail pea tundmatut muusikastiili kui kaasab neid eriti hoogsal moel sündmuste kulgu. Juba 18. sajandil itaallase Carlo Goldoni sulest sündinud lugu ühte sulatav skiffle on muusikastiil, mida mängiti 1960ndate alguses ehk samal ajal, mil biitlid maailma vallutama tulid. „Pean tunnistama, et tean küll rockabilly‘t ja ska […]

Arvustus. Vanemuise teater ühendab balleti ja modernse tantsu


“Kesköö Pariisis” lavastaja-koreograaf kirjutab kavalehel, et tema jaoks on lavastuse puhul tegemist lihtsa armastuslooga, “mida enamik meist oma elus ühel hetkel isiklikul ja erilisel moel kogeb”. Ometi ei saa kuidagi öelda, et alljärgnevalt vaadeldava lavastuse puhul oleks tegemist pelgalt lihtsa ja roosaudulise õhkamisega, isegi siis, kui Michael Shannoni arvates räägib laval lahtirulluv lugu “iga inimese […]

Janditamist toetab biitlite algusaja bänd


Taas üks näide klassika imelisest püsimisest: Vanemuine toob lavale Briti dramaturgi Richard Beani (59) näidendi «Üks mees, kaks bossi», mis põhineb 18. sajandi Itaalia draamakirjaniku Carlo Goldoni rahvalikul komöödial «Kahe isanda teener». Vaatajate ees on commedia dell’arte laadne jantlik segadus: nutikas, kuid rahatu ja näljane Francis (Andres Mähar) saab võimaluse teenida Rachelit (Piret Laurimaa), kelle […]

Arvustus: Kuus tuhkatriinumängu


Urmas Vadi „Head tüdrukud lähevad taevasse “ on näidend mitte ainult naisõiguslusest, vaid ka naisüksindusest. Urmas Vadi järjekordne travestia ei ole kuigivõrd lavaline, kuid annab kaaluka panuse meie kirjanduslukku ning asetab jubeda kõverpeegli feministliku diskursuse palge ette. Paul-Eerik Rummo „Tuhkatriinumänguga“ võib „Häid tüdrukuid“ võrrelda mitmes võtmes. Mõlemad kasutavad üldtuntud allikmaterjale, kusjuures mõlemad materjalid on äärmiselt […]

Merle Jääger: istuge rahulikult ja vaadake, kuidas Emajõgi voolab


Intervjuu Vanemuise näitleja Merle JäägerigaAmetlikus kalendris oli kolmapäev ja rahvakalendris kolletamispäev. Kollaseid ja muud värvi lehti pudenes tartlastele pähe ja jalge alla – selge vihje peatselt saabuvale sügismasendusele. Kuidas halvast meeleolust jagu saada ja kaamose ajal rõõmsalt elada, rääkis kolletamispäeval oma elu näiteil näitleja, kirjanik, kunstnik ning looduse ja repor-teriga sinasõber soomeugrilane Merle Jääger. Lehed […]

Arvustus. Inetu pardipoeg tuli koos õhupallidega


Nädalavahetusel esietendus Tartus kaks uut lavastust: Teatri Kodus ballett «Inetu pardipoeg» Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilaste esituses ning Genklubis teatri Must Kast hooaja avalavastus «Õhupallid». Mõlemaid sobib vaadata pisikestel ja suurtel. Hans Christian Anderseni muinasjuttu «Inetu pardipoeg» jutustatakse balleti abil. Teatri Kodu lava on tilluke – kolm hüpet ühtepidi ja kaks hüpet teistpidi –, kuid […]

Arvustus. “Üritus” uurib näitleja deemoneid


Kuigi “Üritus” pole esimene Uku Uusbergi enda kirjutatud teksti baasil tehtud lavastus, mis on keskendunud kunstniku olemuse, tema tungide ja deemonite uurimisele – nii kunsti kui tavaelu kontekstis –, on jätkuvalt raske ammendavalt öelda, mis lavastajat selle teema juures enim paelub. Sest ühelt poolt näib teda huvitavat kunst kui nähtus üleüldse, ent teisalt ka kunstiviljelemise […]

Karjääri tegemine on üritus üsna kindlasti


Näitleja Aivar Tomminga 60. sünnipäeval ja juubilariga peaosas Vanemuises esietendunud “Üritus” on selline näidend ja lavastus, kus isiklik, reaalselt sündinu ja mõeldu põimitakse fantaasiaga minevikust ning tulevikust. Nähtud esietenduse mõju on meeltes veel liiga värske, et mitmekihilist teater-teatris-teatrit kõvahäälselt selleks või teiseks kuulutada. Või et asetada seda skaalale, kas oli üritus või sündmus. Ent eks […]

Vanemuise teatris esietendus Uku Uusbergi uus lavastus


Vanemuise teatri väikeses majas esietendub Uku Uusbergi autorilavastus „Üritus”. Näidendi kirjutas Uusberg spetsiaalselt Vanemuise näitlejatele, eelkõige täna oma 60ndat sünnipäeva tähistavale Aivar Tommingasele Nagu Aivar Tommingas, on ka tema tegelaskuju, näitleja Leofred Luuk, tulnud teatrisse tähistama oma 60. juubelisünnipaeva. Erinevalt Tommingasest on Leofred Luuk olnud teatrist eemal 11 aastat. Autor ja lavastaja Uku Uusberg ütleb, […]

“Armastan! Armastan! Armastan!” – Tiit Palu tervitus lavastajale


Olen kuulnud vaimustavaid lugusid ajast, mil lennukipilet Tallinnast Tbilisisse maksis 16 rubla ja Eesti näitlejad sõitsid kas või üheks päevaks Gruusiasse, et näha Robert Sturua maailmakuulsaid lavastusi. Öeldi, et ainult inglased ja grusiinid oskavad õigesti tõlgendada ja mängida Shakespeare´i tragöödiaid, sest nad on sündinud aristokraadid. See on tõsi. Sada aastat tagasi tegi Eesti kultuur ja […]

Arvustus: Naine vajab meest, mitte surma


Urmas Vadi — Tiit Palu «Head tüdrukud lähevad taevasse (teised vaatavad ise, kuidas saavad)» andis vajaliku ainese mu elu teiseks teatriarvustuseks. Esimese eest sain ligi 40 aastat tagasi Vanemuise teatrikirjandite võistlusel auhinna. Tollal jäi mulle ette Jaan Toominga «Põrgupõhja uus Vanapagan». Kuivõrd Tammsaare on inspireerinud ka «Heade tüdrukute» loojaid, siis kordan teada tõde, et klassikud […]

Arvustus: Eesti kirjanduse kuulsad naised elavad alternatiivelu


Urmas Vadi uue näidendi «Head tüdrukud lähevad taevasse» põhjal Tiit Palu loodud lavateoses jutustavad kuus eesti kirjandusklassikast tuntud naistegelast oma alternatiivse eluloo. Rahulolematud naised on ilma väärilistest meestest. Naised puistavad tragikoomiliselt südant ning ostavad pileti taevasse, et leida seda, mida kirjandusklassikas nende omaks pole kirjutatud. Esimeses vaatuses kohtub publik kolme naisega. Oma pihtimuslikud monoloogid esitavad […]

Arvustus. Labastatud kangelannad


Lavastaja Tiit Palu kirjutab “Heade tüdrukute” kavalehel, et näidendi ja lavastuse algideeks oli anda eesti kirjanduse kangelannadele oma hääl, tuua nad kontekstist välja ning anda neile kätte tänapäev. Näidendi autor Urmas Vadi lisab, et eesti kirjanduse säravate naistegelaste valimisel jäädi vanema klassika juurde. Ja nii on üsna ootuspärane ning loomulikki, et võimsate, arhetüüpsete naiskarakterite valimisel […]

Arvustus: Jevgeni MEETOD


Näitleja, lavastaja, teatriteoreetik ja teatriteemal kirjutaja Konstanin Stanislavski, kelle kodanikunimi enne professionaalse tegevusega alustamist oli Aleksejev, muutis radikaalselt arusaama teatrist ning tähistas lahtiütlemist 19. sajandi käsitlusest, mis oli pigem seotud tolleaegse teatrijuhi ehk capocomico ametiga. Tema panus on olnud põhjapanev ka ooperi vallas – enne teda ei tegelenud keegi lauljate näitlemisega. Stanislavskile oli teada nende seas […]

Välisvaatleja märkmeid kodulooteatrist


„Obinitsa“ lugu ei hakka elama ega puuduta, sest publikule ei jäeta hingamise pause, ning lõpuks ei pääse mõjule ei realism ega ka võõritus. Vanemuise teater on seto teemaga juba kolmandal ringil: Obinitsas Seto seltsimaja õuel mängiti „Taarkat“ (2005–2006), mis oli nii edukas, et sellest tehti film (2008, Exitfilm, režissöör Ain Mäeots); seto muinasrokki „Pekot“ mängiti […]

Parem tappa kui komöödiat tsenseerida


Nagu postmodernses teatriruumis tavaks, on selle, 1996. aastal valminud näidendi liigitamine komöödiaks – nagu tutvustustes tehakse – küllalt suvaline. Pigem isegi ekslik. Sest kui kahest tegelasest üks läheb lõpuks vastu kindlale surmale, teine aga kaotab kõik oma senised ideaalid ja tõekspidamised, on tegu pigem draamaga. Muidugi võib apelleerida jaapanlaste ja eestlaste huumoritaju erinevusele, aga kas […]

Arvustus. Ajalugu läbi perekonna seto kultuuri kontekstis


Ehkki Eesti möödunud sajandi ajalugu läbi ühe või teise perekonna saatuse on viimastel aastatel teatrilaval korduvalt kajastatud, ei osutu Kauksi Ülle ja Ain Mäeotsa “Obinitsa” kuidagi üleliigseks. Pigem vastupidi – kui võrrelda vaadeldavat lavastust Sofi Oksaneni tuntust kogunud näidenditega “Puhastus” ja “Kui tuvid kadusid”, ületab “Obinitsa” soome-eesti kirjaniku loomingut nii orgaanilisuselt kui ka kujutatava loo […]

Meie oma tõde, meie oma õigus – Vanemuine


Tammsaare “Tõde ja õigus”-e 1.osa on saanud Urmas Lennukilt veel ühe dramatiseeringu. Mina kuulun kahtlemata nende inimeste sekka, kes vähemalt siiani pole väsinud nendest (ja eriti Lennuki) ümbertöötlustest. Seekordki pakub Urmas Lennuk palju mahlakat ja elavat ning elusat enda loodud teksti Tammsaare tegelaste suuläbi. Kuigi lugu ise ju tuttav eestlaste enese tööga tapmise lugu… lootuses, et […]

Vaatemänguline Obinitsa saaga


Ütlused, et teater algab garderoobist ja ooper käib ka puhvetis, peavad iseäranis paika vabaõhuetenduste puhul, kus kohalejõudmine mängupaika, auto parkimine, kehakinnitus, tuttavatega suhtlemine («kus ja kuidas puhkad?») kuulub eelmängu juurde. Rääkimata sellest, et lavastajad peavad ka ise tähtsaks kohavaimu olemasolu (näiteks Roman Baskini lavastatud William Shakespeare’i «Hamlet» Rakvere lossivaremetes ja August Strindbergi «Preili Julie» Kõue […]

Setu pere lagunemist näitab kaleidoskoop


Ain Mäeotsa lavastatud pooldokumentaalne vabaõhulavastus «Obinitsa» põhineb Kauksi Ülle samanimelisel näidendil ning annab kirju läbilõike jõukast setu perest, kes jääb 20. sajandi tormiliste sündmuste keerisesse ja pudeneb ükshaaval laiali. Lammutamise motiiv tuuakse kujundina sisse juba avastseenis, mil külamehed kolhoosi kontori platsil asunud vana kuuri hakkavad maha võtma. Avaneb vaade majale, mille hoov, sisemus ja katus […]

Arvamus: Vanemuise teatri suvelavastus “Obinitsa”


“Obinitsa” puhul on tegemist Vanemuise kolmanda Seto teemalise lavastusega. Kui eelmised lavastused keskendusid nö Seto suurkujudele Taarka (Seto lauluema) ja Peko (Seto jumal), siis seekord oli tegemist ühe tavalise Seto pere looga. Kuna ma pole “Taarka” etendust näinud, siis sellega ei oska ma paralleele tuua, kuid nagu “Peko” puhul, siis ka siin oli näha kogu […]

Setu opereti asemel näevad vaatajad ühe pere lugu


Obinitsas esietendus 2. juulil Vanemuise suvelavastus «Obinitsa», mille publikust paljud ei põlanud ära sõita teatrielamust saama isegi Tallinnast, rääkimata Tartust. Mõni neist avaldas lavastuse kohta arvamust sealsamas Setumaa servas, vähem kui kümme kilomeetrit Vene piirist. «Obinitsa» on lavastanud Ain Mäeots, kes on varem vanemuislastega toonud vaatajate ette kaks setuteemalist suvelavastust – aastal 2005 valminud «Taarka» […]

Intervjuu lavastaja Ain Mäeotsaga


Sellest on juba kümme aastat, kui loominguline tandem Kauksi Ülle ja Mäeotsa Ain tõid Vanemuine suveteatri raames publiku ette seto-teemalise lavastuse „Taarka“. Ain, kuis see mõte teil toona sündis ja kuidas on nõnda on läinud, et „Taarkale“ järgnes 2011. aastal muinasrokk „Peko“ ja nüüd, aastal 2015,  „Obinitsa“. Tegelikult sai minu ja Ülle koostöö alguse juba […]

Modernsed klišeed traditsioonilises ooperis


Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali „Promfest“ ja Vanemuise teatri koostööprojekt Giuseppe Verdi „Aida“: muusikajuht ja dirigent Erki Pehk, lavastaja ja kunstnik Madis Nurms, koreograaf Teet Kask, valguskunstnik Margus Vaigur, osades Jomantė Šležaitė (Leedu), Anželina Švatška (Ukraina), Eduard Martõnjuk (Valgevene), Romāns Poļisadovs (Läti), Samsons Izjumovs (Läti), Märt Jakobson ja Reigo Tamm, Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor ning Tartu […]

Nüüdisaegses mundris „Aida“ Vanemuise laval


Lavastaja Madis Nurms on toonud ooperi õhustiku tänapäevale lähemale, joonides alla Verdi sõnumi – rahu. Tegemist on Vanemuise teatri ning PromFesti (Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali) ühisprojektiga, mis toob lavale siinsed ja välismaised solistid, saadetuna Vanemuise koorist ja sümfooniaorkestrist. Sõdurid plakatite taga Rõhuasetus on tegelastel, kelle valikuid piiravad sõda ja armastus. Esimese vaatuse alguses kõnnib väejuht […]

Esteetilise vandalismi võlu ja valu


Alates 2003. aastast kaheaastaste vahedega kokku seitse ooperit lavale toonud Pärnu Promfest on rikastanud meie ooperipilti mitme vähemängitud kvaliteetteose, põnevate külalissolistide ning seitsme debütandist kohaliku ooperilavastaja võrra, ühtlasi laiendanud tänuväärsel moel ooperi leviala Eestis. Ehkki Promfesti ooperiproduktsioonide peamine idee ja õigustus on pakkuda lavakogemust Pärnus alates 1996. aastast toimuva Klaudia Taevi nimelise noorte ooperilauljate konkursi […]

Ugriliku vaikuse murdmine


Üldinimlikud teemad ei muutu, kuid kõnetavad publikut vaid siis, kui on tõlgitud tema ajastu keelde. Tammsaare teosed on ammendamatud, need kõnetavad ja jäävadki kõnetama, inspireerides iga uut põlvkonda. Seega on ootuspärane, et teosed ka lavalaudadele jõuavad – ja seejuures ka ootamatu. Iga kord on nõudmised lavastusele suuremad, iga kord tuleb leida midagi uut: kas nurk või […]

Vanemuine toob Verdi ooperi “Aida” lavale kammerlikumas võtmes


Homme esietendub Vanemuise teatris Giuseppe Verdi ooper “Aida”. Suurejooneliseks ja vaatemänguliseks peetud ooper tuuakse Vanemuises lavale kammerlikumalt, keskendudes kolme inimese üleelamistele. Vanemuine püüab “Aida” omaenda kuulsuse ahelatest vabastada ja toob Verdi ooperi lavale kammerlikumas võtmes. Lavastaja ja kunstniku Madis Nurmsi sõnul on sageli palju varju jäänud, vahendas “Aktuaalne kaamera”. “Pigem siin ära jäetud Egiptuse kullasära […]

«Aida» tuleb lavale nüüdisaegse sõja õhkkonnas


Aida rollist Giuseppe Verdi samanimelises ooperis unistanud 27-aastane leedulanna Jomante Šležaite viib oma unelma täide. Vanemuise teatri ja Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali PromFest koostööna esietendub see ooperimaailma üks tüviteoseid 20. mail Vanemuise väikeses majas. Leedu sopranile andis sellise võimaluse kaks aastat tagasi võit Klaudia Taevi nimelisel noorte ooperilauljate konkursil, mis toimub nimetatud festivali raames ka […]

Arvustus: Avangardi- ja klišeevaba kassatükk


„Carmen“ on üks neid oopereid, mida on väga raske kõrge tinglikkusastme puhul välja mängida. Liivakarva toonides amfiteater õhkub Sevilla kuumust, meelas mustlaskaunitar keerleb asuursiniste flamenkokleitide hiigelsleppide keskel, don José hääle saatel võiks surra. Vanemuise teater on lavale toonud ooperi, mis saanud žanri üldnimetajaks, „Carmenit“ teavad isegi võhikud. Muusikud sulgevad habaneerat kuuldes kõrvad, ooperi-groupie’del on aga […]

Intiimne katse publikuga


12.mail kell 19 Sadamateatris sel hooajal viimast korda mängitava elektroonilise tekstimuusikali „go neo und romantix“ lavastaja Andres Noormets lubab pealtvaatajad mugavustsoonist ligemale lasta. Lavastus põhineb Noormetsa tütre Kadri 2011. aastal näidendivõistlusel kolmanda koha võitnud tekstil. „Kuna ta on andnud teksti vabaks – „kasutusjuhendis“ on ka kirjas, et autor kujutab täiesti ette olukorda, kus tekstist ei jää […]

Pille-Riin Purje teatrikommentaar: haruldane võimalus mõelda oma peaga


Urmas Lennuk on loonud juba kuuenda lavateksti “Tõe ja õiguse” põhjal – pealkiri “Meie oma tõde, meie oma õigus”, mängib Vanemuine Sadamateatris, lavastaja on Tanel Jonas. Eelmised viis pealkirja algasid sõnaga Vargamäe ja Albu vallas neid ka mängiti. Lennuk mõtestab taas romaani esimest osa, andes distantspilgu vanale Andresele, kes meenutab oma elupäevi Vargamäel, mõtleb Krõõdale, […]

Siniverelise Carmeni kiretud puusanõksud


Teatrihooaja lõpusirgel jõudis Vanemuises publiku ette uusim versioon Georges Bizet‘ kuulsaimast ooperist „Carmen“. Teatrile on tegu juba kuuenda korraga läbi ajaloo lavastada seda 1875. aastal Pariisis maailmavalgust näinud ja omal ajal ära põlatud armastuslugu, kus traagiliselt segunevad härjavõitlejalik sihikindlus, reetlik mustlaskirg ning patriootlik andumus. Ooperi muusikajuht ja dirigent on Paul Mägi, lavastaja-koreograaf Giorgio Madia Itaaliast. […]

Arvustus. Rõhutatult udused dialoogikatked ning ebamäärane sisu ei tähenda tingimata eksperimentaalsust


Absoluutselt igal inimesel on oma sisemaailm – oma kõige peenemate aistingute, kogemusvõpatuste ning hästi varjatud hirmudega – ning ilmselt on võimatu öelda, kas ühel on see sügavam ja huvitavam kui teisel või mitte. Küll aga saame isiklikust ja subjektiivsest lähtepunktist otsustada, kas ühe või teise sisemaailma mingis vormis esitamine on meile kui kõrvalt- või pealtvaatajaile […]

Giorgio Madia: Tartus “Carmenit” tehes sai keskseks elemendiks lavakujundus


Intervjuu valmis saate “MI” jaoks ning oli osaliselt eetris viimatises saates. Avaldame usutluse nüüd täispikkuses. Kas see oli teie esimene kord teha “Carmenit”? See oli minu esimene “Carmen”. See polnud minu esimene ooper, aga see oli minu esimene “Carmen”, jah. Kas ooperimaailmas on olemas selline kategooria nagu peavool? Jah, muidugi. Kui teatridirektor sulle läheneb, siis […]

Tekstiküllane lugu hirme täis neoonmaailmast


Kas teil on kunagi olnud tunne, et keegi istub teie tooli peal? Et ise olete voodis ja tool on teises toanurgas laua all ja te teate, et kedagi teist peale teie toas ei ole, aga te ikkagi tunnete, et keegi istub seal, teie toolil? Umbes nii pihib Vanemuise uuslavastuse «go neo und romantix» tegelane Cucu […]

Arvustus. “Carmen” kütkestab atmosfääri ja ühismänguga


Kuigi Georges Bizet’ “Carmen” esietendus Vanemuises neljandat korda, pole artistide valik ilmselt kunagi varem nii kirev olnud. Lauljaid on peale kohalike artistide ka Venemaalt, Ungarist, Lätist, Prantsusmaalt ja mujaltki. Pole kahtlust, et eri rahvustest ning erineva kooli ja lavakogemusega artistid annavad lavastusele üsna eriilmelise näo ning olemuse. Kavalehel väidab Giorgio Madia, et tema eesmärgiks oli […]

Idahuumor tõmbab käima küll


Kartused, justkui osutuks Jaapani komöödia „Naeru akadeemia“ näol põhjamaisele hingelaadile mõistmatuks, osutuvad asjatuks. Kaks tundi ja 20 minutit vältav kahemeheduo paneb esmapilgul kahtlema, kas pinget ikka veab välja. Pole ju jänkide naljaseriaalidest tuttav lakkamatu pealesunnitud lagistamine eestlastele just omane, mis on nii mõnegi enda arvates ülivaimuka stand-up-humoristi siinmail kuivale jätnud. Seda enam, et tuumarünnaku üle […]

Teatri retked avastamata aladele


Andres Noormets: „Kui publikule vastu tulla, siis ma tahan teha kaks sammu vähem, kui nemad minu poole astuvad. Publikul sabas sörkida pole eetiline.“ Kaheksa päeva pärast esietendub Sadamateatris kadrinoormetsa elektrooniline tekstimuusikal „go neo und romantix“, mida Vanemuise kui suure repertuaariteatri kontekstis võib pidada n-ö riskilavastuseks. Selle lavastaja Andres Noormets on veendunud, et riigi toetatud repertuaariteatritel […]

Vanemuine kutsus Carmeni rolli rõõmsameelse moskvalanna


Kolmapäeval esietendub Vanemuise suures majas Georges Bizet’ ooper «Carmen», mille peaosas sädeleb Moskva ooperiteatri Helikon rõõmsameelne metsosopran Aleksandra Kovalevitš. Esmaspäevaõhtuse proovi vaheajal rääkis ta lühiintervjuus, miks talle meeldib töötada ooperi muusikajuhi ja dirigendi Paul Mägi ning lavastaja-koreograafi Giorgio Madiaga. Maestro Paul Mägi tunnetab Aleksandra Kovalevitši sõnul suurepäraselt muusikat. «Ta võib muusikat silmas pidades minna ühtaegu […]

Arvustus. “Naeru akadeemia” ei naeruta


Ühe peamise piiramisvahendina, mis igipõliselt võimu ja vaba vaimu vahekorras väljendub, on igasugune riiklik tsensuur. Eestlasele on see tuttav küllalt ammustest aegadest, ent kõige värskemalt kindlasti nõukogude aastatest. Kuna tsensuuri võib rakendada väga paljudes valdkondades – on ju olemas moraalitsensuur, poliitiline tsensuur, religioonitsensuur jne – siis räägib see tihtipeale valitsevast riigikorrast, riigijuhtidest, iseäranis aga nende […]

Dirigent Paul Mägi: Vanemuises on väga mitmetasandiline töö


Vanemuise peadirigent ja muusikajuht Paul Mägil on hea meel, et Vanemuise orkester on võimeline mängima kõrgel tasemel nõudlikke teoseid. “Vanemuises on väga mitmetasandiline töö, mida orkester teeb. On sümfooniakontserdid, suured oratooriumid, ooperietendused, muusikalid ja lasteetendused. Vanemuise muusikad on väga mobiilsed ja kõrge tasemega,” selgitas Märgi Klassikaraadio saates “Helikaja”. Mees tunnistas, et teatris on vähenemas muusikalide […]

«Meister ja Margarita» üritab purjetada žanriülesuse turjal


Jälle on aeg, mis näib soosivat distsipliinide- ja žanriteülest koostööd: üha enam kohtame teatris lavastusi, milles võrdsete partneritena segunevad sõna, liikumine ja värvikas visuaal. Selle laine harjal purjetab ka Vanemuise teatri «Meister ja Margarita», mida teatri kodulehel tutvustatakse kui tantsu ja draama sümbioosi, mustkunsti, piiride paljusust ja paigalpüsimatust – kokkuvõtlikult kui visuaalset lavastust. Tõepoolest, «Meistris […]

Reeturi vanded, valede võrgud


 Sofi Oksase tuvid maandusid Tartus, jaanuaris on järg Kuopio käes Kuopio Linnateater valmistub tuleva aasta alguses lavale tooma Sofi Oksase näidendit “Kui tuvid kadusid”, mille lavastab siin üks Eesti tipptegijaid  – Priit Pedajas. Eelteated lubavad oodata omanäolist tõlgendust, mis ei sarnane ühegi seninähtud Oksase lavaversiooniga. Näidendi esmaettekanne jõudis lavale 2013. aastal Soome Rahvusteatris. Enne Kuopio […]

Arvustus: On elu, on armastust, ilu ja kurjust


Et Mihhail Bulgakovi “Meistrit ja Margaritat” kuidagi tõlgendama hakata, peab olema kui mitte hulljulge, siis lihtsalt hull küll. Ainuüksi sedavõrd sisutiheda ja paljutasandilise romaani instseneerimine on tõeline vägitükk. Ja kui suuta see Bulgakovi mängulisgroteskne maailm romaani meeleolude, filosoofia ja reeglitega haakuvalt lavale seada, võib tulemust juba üsna kindlasti väljapaistvaks saavutuseks nimetada. Katrin Pärna ja Janek […]

Arvustus: “Küüniku üllatus”


Et kõik ilusasti ära rääkida, pean mainima, et kuuldes dramaatilis-tantsulise “Meistri ja Margarita“ tõlgenduse saabumisest Vanemuise lavalaudadele, olin esmalt nõutu. Ühelt poolt on Vanemuine just oma tantsuetendustega suutnud enda vastu veel teatavat huvi hoida, ent need on enamasti orienteeritud esteetilisele elamusele (kõrvad, silmad), kuid mitmekoelise mõtiskleva sisu osas jäävad vajaka (nt hiljutine „Gatsby“, mille algainese […]

Delta. Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festivali PromFest


Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festivali PromFest Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festivali raames jõuab maikuus lavale Giuseppe Verdi “Aida”. Intervjuud PromFesti esitluselt ooperi nimiosalise, Leedu soprani Jomante Šležaite, Radamese osatäitja Eduard Martõnjuki ja Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise noorte ooperilauljate konkursi presidendi Toomas Kuteriga. Kuula saadet

Vanemuise “Meister ja Margarita”: mitu lugu ja mitu võimalust mõista


Vanemuises esietendub laupäeval dramaatilis-tantsuline tõlgendus Mihhail Bulgakovi romaani “Meister ja Margarita” ainetel. Klassikaraadio “Deltas” kõnelesid lavastaja-koreograaf-ja helikujundaja Janek Savolainen, dramaturg-lavastaja-ja näitleja Katrin Pärn ja näitleja Jüri Lumiste, et teos on mitmekihiline ja tükki võib mõista ning tõlgendada mitmekülgselt. Tegijad rääkisid, et “Meistri ja Margarita” tegemine tõukus nii Mihhal Bulgakovi raamatust endast kui ka Vanemuise eelmisest, Mati Undi […]

Vanemuises esietendus “Meister ja Margarita”


Tartu Vanemuise teatris esietendus täna Mihhail Bulgakovi “Meister ja Margarita”, mis tuuakse vaatajate ette läbi dramaatilis-tantsulise tõlgenduse. Vanemuises lavale toodud “Meister ja Margarita” esitleb Bulgakovi teose keerulisust, seda, et seal on palju salajasi ja hoomamatuid käike ja koridore, varjatud sümboleid, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Vorm, milles seda laval näha saab, on põimitud draamast ja tantsust. Nii […]

Arvustus: Kuhu kadusid tuvid?


Sofi Oksaneni Eesti ajalugu käsitlevad-tutvustavad romaanid ja näidendid on algusest peale kahetisi tundeid tekitanud. Iseäranis sellest ajast, kui “Puhastus” 2009. aastal Eestis esiti romaanina ilmus ning aasta hiljem Vanemuise laval etendus. Ühelt poolt on põhjust olla tänulik, sest Oksaneni loomingu kaudu on meie minevik saanud tuttavamaks ja mõistetavamaks ka muule Euroopale. Teisalt aga ei saa mööda vaadata […]

Näitleja Jaanika Arum: on tunne, et kõik alles algab


Jaanika Arum lõpetas läinud aastal lavakunstikooli ja töötab läinud sügisest teatris Vanemuine, kus pälvis kohe kolleegipreemia. Kõige värskema teatrirollides astub ta püüne peale Sadamateatris välja tulnud lavastuses „Meie oma tõde, meie oma õigus”. Alljärgnevas usutluses räägib noor näitleja, kuidas tal on õnnestunud sulanduda Vanemuise suurde teatrikollektiivi, kuidas talle meeldib elada Tartu linnas ning milliseid loomingulisi […]

Vanemuise lavale jõuab Oksaneni näidend “Kui tuvid kadusid”


28. veebruaril esietendub Tartus Vanemuise suures majas Sofi Oksaneni romaani ja näidendi põhjal valminud lavastus “Kui tuvid kadusid”. Lavastaja Tiit Palu jaoks on loo juures kõige paeluvam see, kui sarnane on võimu keel erinevate režiimide juures. “Kui tuvid kadusid” on järg Oksaneni teistele Eestit puudutavatele teostele “Stalini lehmad” ja “Puhastus”, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Loo tegevus toimub […]

Lavastaja Tiit Palu: tahaks uskuda, et võim on nõrgem kui inimene


28.veebruaril etendub Vanemuises Sofi Oksoneni “Kui tuvid kadusid”. Loo tegevus toimub Eestis aastatel 1941-1965.  Lavastab Tiit Palu rääkis Klassikaraadio saates „Delta“ selle loo ja lavastuse mõttest ja eesmärgist. Tiit Palu: Oksanen on kirjutanud samanimelise romaani ja selle põhjal näidendi. Oleme saanud autorilt loa kasutada mõlemat, oleme neid natuke ümber teinud, et etendus kõnetaks tänapäeva inimest Eestis. […]

Arvustus: Andres ja Pearu Adidases ja Armanis


Tuleval aastal saab A. H. Tammsaare “Tõe ja õiguse” I köite ilmumisest üheksakümmend aastat ja ometi pole teos oma tähendusest ja olulisusest kübetki kaotanud, pigem vastupidi. Ikka ja jälle leitakse sealt nüansse, mida erinevates rõhuasetustes uurida ning lavale seada. Urmas Lennuki ja Tanel Jonase “Meie oma tõde, meie oma õigus” tõendab, et Tammsaare tegelastesse koondatud […]

Tanel Joonas uuest Tammsaare-lavastusest: action´ist puudu ei tule


Sadamateatris esietendus eile Vanemuise selle sajandi esimene Tammsaare-tõlgendus, Tanel Jonase lavastus “Meie oma tõde, meie oma õigus”, mis on valminud Anton Hansen Tammsaare “Tõe ja õiguse” I osa põhjal. Lavateksti autor on Urmas Lennuk, kellele see on juba õige mitmes kord Tammsaare suurromaani dramatiseerida. “Tammsaare on igikestev,” ütles lavastaja Tanel Joonas Klassikaraadio Deltas, kõneldes enda […]

Arvustus: rohkemat kui lihtne moraliseeriv looke


Justkui omapoolseks vastuseks hiljutisele poleemikale eesti laste hammaste halva tervise üle on Teater Vanemuine lavale toonud norra lastekirjanduse klassikast pärineva teose “Sööbik ja Pisik”. Kuigi lavastus täidab kindlasti ka oma õpetliku eesmärgi, on ta siiski rohkemat kui lihtne moraliseeriv looke. Jaan Willem Sibula lavastatus on üllatavalt hoogne ja dünaamiline. Jutustatav lugu areneb kiiresti ning moodustab vahele pikitud […]

Füüsikatund teatris lõppes aplausiga


Vanemuise kutse koolidele korraldada õppetunnid teatris osutus sama menukaks kui kuulus „Ooperifantoomi” etendus – kahe päevaga olid pääsmed välja müüdud. 27. jaanuari hommikul oligi Vane­muise suure maja fuajee tulvil Adavere põhikooli ja Tartu Kesklinna kooli ootusärevil õpilasi. 85 õpilast jagunes kolme gruppi ja sai endale uued klassijuhatajad, teatris noortetööd tegevad neiud ehk Kollased Kassid, kel […]

Priit Võigemast asendab korraks Vaiko Eplikut


“Olen sarnaseid asju – püstolit – varem teinud ja enam-vähem aiman, mis sel juhul toimub,” muigab Linnateatri näitleja Priit Võigemast, kes Vanemuise teatri muusikalis “Evita” teeb kaks korda püstolnäitlejana Vaiko Epliku kehastatavat Che Guevarat. Sel lihtsal põhjusel, et Vaiko läheb Eliidiga Brüsselisse ja Luksemburgi Eesti-Soome rokiõhtule esinema, kuid ka “Evita” tahab samal ajal mängimist. “Algul […]

Arvustus: Ühe medali kaks külge


Teater Vanemuine on korraga lavale toonud kaks lühiballetti. “Gatsby” ja “La Dolce Vita” on nii koreograafialt, muusikalt kui ka meeleolult küllalt erinevad, kuid moodustavad siiski ühe medali kahe küljena nauditava terviku. Kuna iga vähegi kultuurihuviline on lugenud F. Scott Fitzgeraldi “Suurt Gatsbyt”, on Silas Stubbsi balleti tinglikult jutustatav lugu vaatajale hästi mõistetav. Kuigi tantsus on tunda […]

TMK: Heili Einasto ja Tiina Õun Teet Kase balletist “Go – mäng kahele”

“Go – mäng kahele”. Ballett Lepo Sumera muusikale. Lavastaja-koreograaf: Teet Kask. Muusikajuht ja dirigent: Erki Pehk. Kunstnik: Madis Nurms. Valguskunstnik: Trui Malten (Holland). Tantsivad: Hayley Blackburn, Yukako Horita, Kristina Markevičiutė, Maria Engel, Jacob Hoover, Silas Stubbs, Brandon Alexander, Samuel Lawman, Benjamin Kyprianos, Alain Divoux, Amy Bowring. Pianist: Kadri-Ann Sumera. Viiulisolist: Eva-Maria Sumera. Üksi, kahekesi, partnerluses…, […]

“Tarmo rääkis alati, et kunsti ei tehta kunagi üksnes murtud südamega.”  


“Lugu “The Matter What” kuulas Tarmo salaja autos, kui Tallinna ja Tartu vahet sõitis,” kõneles Hannes Võrno, Tarmo Leinatamme lähisõber, “Memory 2015” kontserdil konferansjeena. Lisas veel, et kui kokku arvestada kilomeetrid, mida Leinatamm kahe linna vahel kattis, saaks kokku ilmselt vahemaa Maast Kuuni. “Et ta seda autos kuulas, ma ei teadnudki,” tunnistas Lauri Liiv, et […]

Nõukaaeg tagasivaates. Nostalgiatekitajad teatrilaval


Nimetan nii “Estoplasti” kui ka “Minu veetlevat Tartut” mängulises võtmes esitatud fantaasialavastusteks, mille eesmärk oli pakkuda publikule üldistust tegelikult elatud elust nõukogudeaegses Eestis. “Estoplasti” materjaliks oli ühe tehase kollektiiv ning erinevad arengud selles, “Minu veetlevas Tartus” esitatud seiku piiritles seos Tartu linna ning valitud kümnendiga – seitsmekümnendatega. Peaaegu hea. Mõlemad lavastused lähenesid materjalile mänguliselt ja […]

Postdramaatiline Vanemuine


Liikumise, teksti, heli, valguse ja video abil luuakse „Estoplastis“ tervikutunnetus aja ja inimeste kulgemisest ühes minevikku vajunud režiimis. Kas ei kõla „postdramaatiline Vanemuine“ kui oksüümoron, kui „võimatu missioon“? Muidugi, miks see üldse peakski missioon olema. Ometi, just postdramaatilise lavastusega on Vanemuise Sadamateatris tulnud välja 30aastane lavastaja Sander Pukk ja tema suurepärase kooskõla saavutanud meeskond. Pukk lõpetas kaks ja […]