fbpx

KOIT TOOME: Ooperifantoomi roll on olnud unistus!


“Ooperifantoomi roll on nii emotsionaalselt kui vokaalselt väga raske. Maailmas on väga vähe artiste, kes saavad võimaluse selle rolli esitamiseks. Ma olen alati mõelnud, et kui ma selle rolli saan ära teha, siis ei oskagi enam muud tahta,” ütles laulja ja helilooja Koit Toome. Toome sõnul on kaks kõige meeldejäävamat sündmust eelmises aastas ilmselt Brexit […]

Don Juan peegelduste püünises


Itaallane Giorgio Madia on Vanemuisele hea sõber, kes näitab seal juba kolmandat korda lavastajaloomingut. Tema ballett «La Dolce Vita», mis tugines Fellini filmimaailmale, oli nutikas ja jäi meelde eredate sketšitaoliste karakteritega. Teine oli ooper «Carmen», mis saanud kiita erinevate komponentide eduka liitmise ja ühismänguga. Ning nüüd siis «Don Juan». Madia lugu don Juanist raamistab viiuldajast saadetud kurat […]

Ma pole rassist, kuid….


Rootsi kirjaniku Kristian Hallbergi 2014. aastal valminud näidendi varjatud rassimist ja iseenda paremaks/õigemaks pidamisest seadis kirurgikäega Sadamateatris lavale Andres Noormets. Napilt üle tunni kestev lavateos esitab ebamugavaid küsimusi: kas me tõesti oleme nii sallivad, kui arvame? Millal saavad meist võitu eelarvamused? Kas oleme ikka puhtad teistsuguse nahavärvi/keele/usutunnistusega inimeste automaatse lahterdamise süüst? Ausate vastuste asemel eelistaksid paljud […]

Teoorias tolerant, praktikas veel sallimatu


Noore Rootsi dramaturgi Kristian Hallbergi näidend «Suluseis» Andres Noormetsa lavastuses toob Vanemuisesse poliitiliselt aktuaalsed teemad: eelarvamused sisserändajate suhtes ja kuidas nendega toime tulla. Sõbraliku immigratsioonipoliitika kõverpeegeldus saab nähtavaks Rootsi perekonna ja selle rassismivastasest perepea näitel, kelle põhimõtted praktikas kujunevad vastupidiseks. Immigratsioon ja eelarvamused on kui teineteise külge kasvanud lahutamatud kaksikud. Rootsi riik reklaamib end avatud, tolerantse […]

Pille-Riin Purje teatrikommentaar: “Suluseisu” valge steriilsus võimendab sõnumit


November on olnud taas pöörane kuu, mil esietendusi toimub eesti teatrilavadel vähemalt ülepäeviti. Omal kombel oli nädalalõpp rootsimaine, kuna esietendus kaks suurprojekti jutti – laupäeval Vanemuises kuulus ABBA-muusikal “Mamma Mia!”; pühapäeval Draamateatris “Armunud Shakespeare”, üks Shakespeare’i aasta suurejoonelisi lõppakorde, mis Rootsiga seostub lavastaja Georg Malviuse isiku kaudu. Tõsi, Malvius on meil siin Eestis ammugi kodustatud. […]

“Suluseisu” mängud iseendas ja ühiskonnas


Rootsi kaasaegse näitekirjaniku Kristian Hallbergi “Suluseis” Andres Noormeta lavastuses jutustab ühe perekonna loo, kes peab oma sisemisi võitlusi paralleelselt võitlustega, mis toimuvad Rootsi ühiskonnas. Eelarvamused vs. reaalsus, sisemised kompleksid vs. väljapaisatud süüdistused. Kas iseenda lahtirääkimata traumade taustal on võimalik luua helgem tulevik oma lapsele? Kuidas ja kas jätkata mängimist, kui reeglid on justkui samad, aga […]

Maailm-pöörleb-ümber-minu-talje-mentaliteet


„Head tüdrukud lähevad taevasse (teised vaatavad ise, kuidas saavad)“ on tragikomöödia kahes vaatuses. Võib öelda, et etenduse läbiv joon oli maailm-pöörleb-ümber-minu-talje-mentaliteet. Esimeses lavastuses hargnevad tegelased monoloogidesse – laval on Teele „Kevadest“, Pille-Riin „Ekke Moorist“ ja Mari „Tõest ja õigusest“. Olenemata kohatisest ülepaisutatusest, on igas karakteris jooned, mida võib leida erineval kujul ning ajahetkel igast naisest. […]

ABBA muusikal, kus möllavad «Absolutely fabulousi» mutid


Vanemuine tegi seda jälle. Edukalt. Üle kümne aasta kestnud läbirääkimiste tulemusena jõudis seal lavale Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeuse muusikal «Mamma Mia!», kus kõlavad ABBA 22 kustumatut hitti, nagu näiteks «Dancing Queen», «Thank You For The Music», «Money, Money, Money», «The Winner Takes It All» jt. Loomulikult seisis esietenduse lõpus kogu saal tänulikult püsti, veelgi enam, pärast […]

“Mamma Mia!” Vanemuises: My my, how can I resist you?


Vanemuises esietendunud kultusmuusikal „Mamma Mia!“ virutab saalitäiele keskealisele publikule võimsa nostalgialaksu. Arstid väidavad, et ligikaudu viis protsenti emadest ei tea, kes on nende lapse isa. See on andnud ainest paljudeks populaarseteks raamatuteks ja filmideks, aga ka menukaks muusikaliks „Mamma Mia!“, mida mängitakse enam kui neljakümnes riigis ja kõigil kuuel kontinendil. Alles jooksis kinodes Bridget Jones`i […]

Lavastaja Ain Mäeots: pean ABBA muusikat geniaalseks


Laupäeval Vanemuise lavale jõudva ABBA lugudel põhineva hittmuusikali «Mamma Mia!» Tartu etenduste piletid on hooaja lõpuni välja müüdud. Rootsi kultusansambli lauludel põhineva muusikali lavastaja Ain Mäeotsa sõnul on «Mamma Mia!» äärmiselt nõudlik ja keeruline materjal.«Kuigi lugu tundub lihtne, on selle mängimine kogu trupile väljakutse,» rääkis Mäeots mõned päevad enne 26. novembri esietendust. «Need ei ole lihtsad […]

Abbale vunki juurde


26. novembril Vanemuise vaatajate ette jõudev Abba-muusikal „Mamma Mia!“ lubab külma põhjamaalast liigse läägusega mitte ärritada. 1999. aastal loodud ja Rootsi kultusbändi suurimaid hitte koondav rahvusvaheline formaat seab muusika poolest ette selged raamid. „Mis siis, et ühest küljest estraad, mõne jaoks lausa kitš, aga see on kohutavalt nõudlik muusika nii lauljatele kui pillimeestele,“ selgitas lavastaja […]

Must saatan tantsib ooperi balletiks


Esimest korda balleti kujul Vanemuise lavalaudadele jõudnud „Don Juan“ püüab varasematest esitlustest eristuda naisi hullutava tumeda kuradikujuga. Viimati lavastas 17. sajandist pärinevat lugu Vanemuises Ülo Vilimaa, kes põimis tol ajal suhteliselt avangardselt balleti ooperisse. „Tema lähtepunkt oli näidata Mozarti maailma läbi balletitegelaste. Nii et teema ei ole Vanemuisele üldse võõras,“ meenutas balletijuht Mare Tommingas. Labasust […]

Aldjas täidab lapse salasoovi


Vanemuislane Priit Strandberg on korraldanud endale saavutusterohke sügise. Septembris esitles ta oma esimest heliplaati ja täna esietendub tema esimene lavastus kutselise teatri trupiga – lastelugu «Aino ja haldjas». Plaadil «Valvab» on läbilõige tema soololauludest klaveri ja kitarri saatel, millega on salvestuse aegu liidetud flööt, segakoor ja keelpillikvartett. Esitluskontsertidel osales teiste hulgas tema abikaasa, flötist Marion […]

Don Juan võrgutab tantsuga Vanemuise publikut


Itaalia koreograaf Giorgio Madia on Vanemuise paljurahvuselise tantsutrupi ja sakslastest lavastustiimi osalusel valmis saanud tantsulavastuse «Don Juan». Esietendus suure maja uute tehnika- ja elektrooniliste süsteemidega laval on 29. oktoobril. Lavastuse dramaturgi Annegret Gertzi sõnul on Don Juan üks värvikaimaid tegelasi Euroopa kultuuriajaloos. Tegelaskuju päritolu ei ole selge, aga alates varasest barokiajast on legend sellise mehe […]

Kuuldused psühholoogilise realismi surmast on liialdatud


Vanemuine on lavale toonud Eestis vähe tuntud Briti kirjaniku John B. Priestley näidendi. Psühholoogilise realismi võtmes lahendatud „Perekond Linden” ammutab ainest tegelaste helesinisest minevikust ja põrgatab neid küünilise reaalsusega. Lugu hargneb Teise maailmasõja järgse Inglismaa väikelinnas, kus elav ajalooprofessor Linden (Hannes Kaljujärv) satub kahe päeva jooksul elumuutvatesse sündmustesse. Professori abikaasa Isabel Lindeni (Külliki Saldre) mahhinatsioonide […]

Mida on perekond Lindenil täna meile öelda?


Vanemuise teater tõi väikeses majas lavale Peeter Raudsepa lavastatud J. B. Priestly peredraama «Perekond Linden». J. B. Priestly on eesti publikule tuntud ennekõike draamast «An inspector calls», mis BBC 2015. aasta väärtsarjana möödunud hooajal ka ETV ekraanile jõudis. Eestis esimest korda lavale jõudnud «Perekond Linden» viib vaataja Teise maailmasõja järgsesse Inglismaa väikelinna, ajalooprofessor Lindeni (Hannes Kaljujärv) […]

Baltikumi tipplava teeb reisimise raskeks


Kapitaalremondist taastuv Vanemuise suur maja tõotab elektroonika abil näitlejad seninägematutesse positsioonidesse lennutada. Lavatehnika remont jätkub küll ka veel järgmisel aastal, ent oktoobrist saab suures majas juba etendusi mängida, mis annab võimaluse teha esimesi vahekokkuvõtteid. “Vahetati kõik, mis jääb põrandast ülespoole: lammutati välja töörõdud, stanged, trossid, mootorid kuni nöörpööninguni välja, nii et tekkis 26 meetrit tühja […]

Koolitund lavalaudadel võttis võhmale


Kõrvaltvaatajale ei pruugi kikivarvul seismine, enese sirutamine ja mõned hüpped näida just erilist pingutust nõudvad. Ent eile Vanemuise teatris kehalise kasvatuse tunnis balletiliigutusi harjutanud gümnasistid olid tavatu koolitunni järel üsnagi võhmal.  «Nüüd peab emosse minema, lihaste töö on ikka hästi suur,» naljatles Vanemuise suurelt lavalt tagaukse kaudu kirjandustundi tõttav Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi abiturient Kristin […]

Peeter Raudsepp: psühholoogilist realismi ei osata enam hinnata


Vanemuises esietendus esimesel oktoobril lavastaja Peeter Raudsepa käe all peredraama “Perekond Linden”. Sellest rääkides märkis Raudsepp, et teatrikriitikas puuduvad varsti need oskused, mida on vaja klassikalise psühholoogilise realismi kritiseerimiseks. Raudsepp tähendas Klassikaraadio “Deltas”, et John B. Priestley kirjutatud “Perekond Linden” on otsast lõpuni realistlik lavastus, milles on isiklik ja ühiskondlik tasand väga vaimukalt, aga läbi […]

Bukahooliku märg unenägu


Igasuguse kunsti (nii teatri kui kirjanduse kui mis iganes kunstiliigi) edu ja mõju seisnevat eelkõige vaataja võimaluses ennast ära tunda, näha teoses iseennast. Selles ohhoo-hetkes, kus publik tunneb, et ta ei ole üksi, keegi mõistab teda ja mõtleb veel samamoodi. Mistõttu edukas looja on see, kes suudab tabada teemat, mis kõnetab võimalikult suurt hulka inimesi, […]

Lavastuse põhisõnum jääb kulisside vahele rippuma


Briti kirjandusklassiku John Boynton Priestley teoseid on Eesti teatrites lavastatud üsna mitmel korral, kuid 1947. aastal kirjutatud peredraama «Perekond Linden» jõuab Eesti publikuni esimest korda. Ühelt poolt väärib küll tänu tutvustada selle autori loomingut, teisalt  jääb veidi küsitavaks, miks just see näidend siin ja praegu. Vaataja ees rullub lahti Teise maailmasõja järgne Inglismaa keskklassi perekonna […]

Vanemuislased andsid KG-s ooperitunni


Kuressaare gümnaasiumis said õpilased eile osa Vanemuise teatri muusikatunnist “Appi, ooper!? I”, kus õpetajateks olid Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas ja Jaan Willem Sibul. Tunnis räägiti, mida ooper endast kujutab ja mille poolest erineb ta teistest lavažanridest. Lisaks sai “õpetajate” esituses kuulda maailmakuulsaid aariaid erinevate ajastute ooperitest. Vanemuise noortetöö juht Mall Türk ütles, et ooper paistab […]

Kirjandusgurmaanide maiuspala


Inimesed ja raamatud on omavahel alatises sümbioosis. Raamat võib olla ka ühenduslüliks kahe inimese vahel, sest tal on võime panna kaks võõrast omavahel rääkima. Vahel juhtub isegi nii, et suure lugemusega inimene muutub ise elavaks kirjanduseks ja hakkab kaotama sidet elusa maailmaga. Sellest kõigest ja enamastki veel jutustab Vanemuise uuslavastus «Põlenud mägi». Lavastaja Tiit Palu […]

Eesti teatrite uus rekord


Eesti teater on taas püstitanud rekordi, sest 1,1 miljoni külastaja piir on ületatud – 2015. aastal külastas statistikas osalevaid etendusasutusi 1 146 564 vaatajat. See teeb 96 317 külastust rohkem kui 2014. aastal. «Võrreldes eelmiste aastatega kasvas 2015. aastal nii uuslavastuste, etenduste kui ka külastuste arv,» nendib Eesti Teatri Agentuuri teatriinfo toimetaja Tiia Sippol. Kõige […]

Lugeja arvustus: Mihhail Bulgakovi romaan Vanemuise laval pani vanaprouad võpatama


Eile Vanemuise väikeses majas lavale toodud “Meister ja Margarita” andis oma kolme ja pooletunnise mürgliga väärika avapaugu uuele hooajale. Moodsat kunsti põimitakse etenduses mõnusalt vana ja väärikaga – minu kõrval istunud hallipäine vanaproua võpatas korduvalt lavalt kostuvate püssipaukute ja miniplahvatuste peale. Pole see teater nii igav ühti – tundus nagu oleksin sattunud hoopis Ahhaa elamuskeskuse […]

Vanemuine elab uue lavatehnika ootuses


Vanemuise teatri direktori Toomas Petersoni sõnul on suure maja lavatehnika vahetamine kestnud tänaseks kolm ja pool kuud. Arvestades tööde seisu ning järelejäänud aega oli Peterson optimistlik. «Ehitaja tegi graafiku, millisel nädalal milliseid töid kavatsetakse teha, ja nende asjadega tänane seis klapib. Sellest ka minu optimism,» lausus ta. Teatrijuhi sõnul kulus pea terve maikuu vana tehnika […]

Ühe naise lühike, kuid särav tähelend


Ajalooline fantaasiasugemetega draama «Julie ja tähed» äratab 19. sajandi Tartu akadeemilises vaimsuses ja romantilises võtmes. Teadus tantsib peenelt kunstiga, kuid maailmamõõtmise ja maalikunsti kõrval seisab inimlik armastus. Ja naine, kes ootab koju oma meest. Julie Hagen-Schwarzi elulugu väärib kindlasti lavastust, kuna tegu on ühe äärmiselt andeka baltisaksa naiskunstnikuga, kelle tähelend Euroopas lõppes Dorpatis portreede maalijana […]

Mäng käib astronoomide maja taga


Kolmapäeval esietendunud Vanemuise lavastus «Julie ja tähed» on valminud koostöös Tartu ülikooli muuseumi osana tegutseva tähetorniga. Näitlejate mäng käib tähetorniga galerii kaudu ühendatud astronoomimaja taga ja katusel. Tähetorni ennast varjavad publiku eest peaaegu täielikult puud. Astronoomimaja on ehitatud tähetorni juhataja elumajaks praeguse juhataja Janet Laidla andmeil aastal 1821 ja ärklituba mõni aasta hiljem. Selles hoones […]

Teatrikunst lõi käed astronoomiaga


Eile jõudis esietenduseni Loone Otsa kirjutatud Toomemäe nokturn “Julie ja tähed” – kokku antakse tähetorni õuel kümme suvelavastust. Näidend põhineb maalikunstnik Julie Hagen-Schwarzi värvikal elusaatusel ning armastuslool astronoom ja ilmarändur Ludwig Schwarziga. Lavastusest leiame ka ajaloolised prototüübid maailmanimega astronoomi Friedrich Georg Wilhelm Struve ning Maa meridiaani mõõtja kindral Carl Friedrich Tenneri. Päästev korstnapühkija Teatriõhtu Toomemäe […]

Teatri orkester teeb proove tantsulise muusikaga


Vanemuise sümfooniaorkestril katkes puhkus. Teatri väikese maja värskelt mustaks värvitud lavapõrand kattus eile hommikul orkestrantide suvejalatsite tolmuste jälgedega. Algas proov, millele eelolevail päevil järgneb hommikust õhtuni teisigi ning mille tulemus on kuulajate ees pühapäeval keset lopsakat suvist loodust. «Kuuendal Kassitoome kontserdil, mis on Eestis minu teada ainus järjepidevalt igal suvel toimunud sümfooniakontsert vabas õhus, on […]

«Othello» – näivuse tragöödia


Andres Noormetsa lavastust «Othello» Vanemuise teatris kannab Shakespeare’i üks põhiteemasid – näivus ja tegelikkuse ebakindlus. Samade teemadega, välise ja näivusega, tegeleb ka Teater NO99 «Pööriöö uni», kus tõlgendusvõti on samuti väga tänapäevane, lihtsustatult öeldes selfikultuur, mille lavastuslik lahendus on filosoofiliselt elegantne. Pärast nende kahe lavastuse nägemist võib juba rõõmu tunda Shakespeare’i aastast, mis on toonud […]

Kirsimahl ja kiletükid


„Ilus on noorelt …“ lavastajat ja truppi on ka huvitanud, miks käsitletakse noorust nii erilise ja eraldiseisvana. Kohe on selge, et lineaarselt kulgevat narratiivset lugu me ei näe: lavastaja Mehis Pihla on koos näitlejate ja kaaslavastaja-helikunstniku Kiwaga loonud ühiselt performatiivse postdramaatilise kunstiteose.Vanemuise noored näitlejad, enamik neist Tiit Ojasoo õpilased, hiilivad tasahilju eri ustest pimedasse Sadamateatrisse. […]

Vanemuine jääb ilma kolmest näitlejast ja saab ühe juurde


Vanemuise draamajuhi Tiit Palu sõnul otsustas kaks aastat ta­ga­si otse lavakoolist Vanemuisesse tulnud Jaanika Arum proovida vabakutselise näitleja ametit, Sten Karpov läheb tagasi Endla teatrisse ning Markus Dvinjaninov kaalub teisi võimalusi. «Niipalju kui ma aru olen saanud, on Jaanikal tulemas väga palju filmiprojekte, Sten Karpovil on perekondlikud põhjused ning Markus Dvinjaninov soovib üldse vist näitlemise […]

Kes nimetab viimasena?


Vanemuise „Othello“, autor William Shakespeare, lavastaja, tekstiredaktsiooni ja lavakujunduse autor Andres Noormets, helikunstnik Taavi Kerikmäe, kostüümikunstnik Maarja Viiding, valguskunstnik Margus Vaigur, lavavõitluse juhendaja Hellar Bergmann, lavastusdramaturg Esko Salervo. Mängivad Jim Ashilevi, Sten Karpov, Liis Laigna, Ragne Pekarev, Andres Mähar, Riho Kütsar ja Karol Kuntsel. Esietendus 7. V Vanemuise väikeses majas. 7. mail esietendus Shakespeare’i „Othello“ esimest […]

Kaunishinguseta maailma “Othello”


Kui Andres Noormets tahtis Shakes­peare’i tragöödia “Othello” lavastusega iseloomustada praeguse aja pealiskaudsust ja inimsuhete tühist pinnapealsust, on tegu ühe kõnekama lavastusega Eesti teatripildis. Ühel hetkel, keset esietendust Vanemuises, käis läbi pea mõte, et palun lavastajal endale näidendi teksti saata. Ja kohe järgmisel hetkel mõtlesin, et ma ei taha seda lugeda. Tean niigi, et maailm on […]

Aus ja ilus “Lucia di Lammermoori” uuslavastus Vanemuises


Ilma suurema kärata on Vanemuise teatris lavale toodud järjekordne suur ooper, bel canto meistriteos, Donizetti “Lucia di Lammermoor”. Kuigi hiljuti sahistati muusikaringkondades järjekordsest kultuuriministeeriumis ringlevast Vanemuise ooperipoole sulgemiskavast, pole sellest õnneks asja saanud juba alates ajast, mil Kaarel Ird samal teemal Tallinnas vestlusi käis pidamas kui “kommunist kommunistiga”. Vanemuislased ajavad vapralt oma väikeses majas suurt […]

Vanemuise draama paistab silma oma näo puudumisega


Kas Vanemuine on oma draamaga sattunud tõesti nii suurde kriisi, et üritab sellest välja tulla asjatundjate ideede najal ja kutsus  selleks 10. mail oma suure maja neljandal korrusel proovisaalis kokku konverentsi? Selline mõte sugenes mõnelgi, kes oli lugenud teadet ja saanud kutse. Teatri draamaosakonna korraldatud kõnekoosoleku pealkirjaks oli pandud «Vanemuise draama seisust ja väljavaadetest». Kõnelejaid juhatas […]

Vanemuine otsis draamale uut nägu


Kas Vanemuine on oma draamaga jõudnud tõesti nii suurde kriisi, et proovib sellest välja tulla asjatundjate ideede najal ja kutsus just selle pärast 10. mail suure maja proovisaalis kokku konverentsi? Selline mõte sugenes mõnelgi, kes oli lugenud teadet Vanemuise veebilehelt. Teatri draamaosakonna korraldatud kõnekoosoleku pealkirjaks oli pandud «Vanemuise draama seisust ja väljavaadetest». Kõnelejaid sisse ja […]

Tiit Palu: trupp kogus mõtteid


Teisipäeval kuus tundi väldanud konverents väsitas lõpuks päris ära. Vanemuise draamajuht Tiit Palu, kuidas vastaksite nüüd, järgmise päeva hommikul küsimusele, miks üleüldse tekkis vajadus korraldada selline konverents. Oli vaja kaardistada seda, mis seisus me oleme. Vanemuine on nähtus, teist sellist ei ole. Tahtsime koguda mõtteid nii trupi seest kui ka teatrist mõtlevatelt ja kirjutavatelt inimestelt. […]

Nutikas taaskasutus Shakespeare’i näitel


Klassikalisele draamatekstile saab läheneda mitmel viisil. Esimene valik on tekstist lähtuv ja seega üsna turvaline, teisel juhul kasutatakse lugu platvormina, millelt sünnivad värsked lahendused. Vanemuises pole William Shakespeare’i «Othellot» veel draamalaval nähtud, nüüd on lünga täitnud Andres Noormets. Ta on seda teinud omanäoliselt ning õnnestunult. Vanemuise väikse maja laval tegelased värssides ei kõnele, kostüümidki on […]

«Kui sa minu muusika järgi tantsid, kutsun ma miilitsa!»


Mitte ainult rahvusvahelist tantsupäeva ei tähistata 29. aprillil. Päev hiljem teeb Vanemuise teater kummarduse ka tänavu 75-aastaseks saanud ja riikliku elutööpreemia pälvinud ballettmeistrile Ülo Vilimaale. Sellest peaks tulema üks väga eriline õhtu. Nimelt on seks puhuks taastatud ka mitu maestro kõige varasema loominguperioodi teost, sealhulgas «Collage’i teemal B-A-C-H» II osa, mis on esimesi Arvo Pärdi muusikale […]

Normaalne olmerealism mõrvaga


Tuntud iiri näitekirjaniku Conor McPhersoni „Öörändurid“ on Tiit Palu lavastuses ja Silver Vahtre kujunduses jõudnud Vanemuises lavale. Lühidalt kokku võttes on tegu väikelinna repertuaariteatrile igati sobiva materjaliga: tänapäeva elulised probleemid, realistlikud tegelased jne. Valminud on viisakalt vormistatud realavastus. Sellest ka siinne katse kirjeldada „Öörändureid“ kui normaalteatrit. McPhersoni kaubamärk on tema näidendites ilmnev müstiline teine plaan, […]

Ilus on noorelt elada


Kummaline, aga kõige raskem on kirjutada väga headest ning väga halbadest lavastustest. Esimeste puhul pelgan rabeda, ent alati liiga selgepiiriliste sõnadega labastada täiuslikku või selle lähedast kristalli, seda tabamatut ja vaid vaevuhoomatavat imet; teisel juhul on tihti tüütu ja nüristav otsida neid üksikuid positiivseid nüansse, millega tasakaalustada lavastuse paratamatult esile tungivaid kitsaskohti. Ja küsimused, kas […]

Noorusekultus kui karuteene meile kõigile


Pilkane pimedus. Keegi jookseb katuselt saali, käes väike taskulamp. Kusagilt ilmub teinegi. Kolm, neli, viis … Kokku seitse nõrka valgusvihku, mis justkui arglikult ringi vaatavad ja üritavad mõista, kuhu nad on sattunud. «Väga hirmutav on olla elu lõpuni work in progress,» kirjutab kavalehel lavastaja ja dramaturg Mehis Pihla. Kahjuks on see aga paljude nüüdisaja noorte […]

Vaimupealinna „Lucia di Lammermoor“


7. aprillil esietendus Donizetti „Lucia di Lammermoor“ ka Londoni kuninglikus ooperimajas Covent Gardenis. Katie Mitchelli feministlikku lavastust loobiti mädatomatitega juba kuu aega enne esietendust. Publikuhordid nõudsid piletiraha tagasi, kuigi nad polnud veel näinudki kogu seda seksi, rasedat Luciat, vägivaldset tapmisstseeni. Piisas kohtumisest lavastaja ja tema vastumeelse kontseptsiooniga. Taaralinnas lavale tulnud loo võiks samuti päris rahulikult […]

Aeg kaob, kellad jäävad.


Stoppardi „Arkaadia” on ülimalt nõudlik näidend. Vanemuine on sellega hiilgavalt hakkama saanud. Tegevust on „Arkaadias” vähe, seegi keskendub suurel määral paberite ja arvutiekraani uurimisele. Domineerib mõttepinge. Tekst kulgeb kogu aeg otsekui udus: räägitakse küll palju ja huvitavalt, kuid tähtsamaid asju otsesõnu välja ei öelda. („Mõistan. Või tegelikult ei mõista.”) Need tuleb välja mängida, mistõttu pole […]

Pisut liiga kergekäeline raskepärasus


Gaetano Donizetti “Lucia di Lammermoor” pole ei oma raskepärase ja sünge loo ega ka nõudliku ja tõsimeelse muusika poolest kindlasti kerge materjal, mida lavale tuua. Ehkki me ei tea kuigi täpselt, kas ja kuidas on “Lucia di Lammermoori” lugu selle 180 aasta jooksul, mil teda lavastatud on, publikule lähemale tuua püütud, nii et see vaatajat […]

Lucia ja hullus – kumb valis kumma?


Iga klassikustaatuses ooperihelilooja loomingu esitamine kipub millegipärast ikka lainetena käima. Gaëtano Donizetti muusikadraamad, mida Eestis eelmisel kümnendil minu mäletamist mööda kordagi lavastatud pole, on viimase viie aasta jooksul ilma ühegi objektiivse põhjuseta (nt helilooja ümmargune sünni- või surma-aastapäev) siin publiku ette jõudnud koguni neljas uuslavastuses. Neist viimasena esietendus Vanemuise väikeses majas «Lucia di Lammermoor».Vanemuise uusversiooni […]

Laval põimub armutragöödia võimuga


Laupäeval tuleb Vanemuise väikeses majas publiku ette ooper «Lucia di Lammermoor». Itaallane Gaëtano Donizetti kirjutas selle aastal 1835 ning saksa lavastaja Roman Hovenbitzer on nüüd andnud ooperile ajatu vormi. Kuid nii nagu toona, on lõpuks laval ikkagi laibad ja üks hullunu. Naise saatus Lavastaja sõnul on ooperi keskmes ühe naise saatus. «See, mida Lucia – […]

Teatripäeva läkitus 2016


Kas teatrit on vaja? Küsivad tuhanded teatris pettunud professionaalid ja miljonid teatrist väsinud inimesed. Milleks meile teater? Praegusel ajal, kui teatrilava on muutunud nii tähtsusetuks, võrreldes linnaväljakute ja riikide maalahmakatega, kus mängitakse maha päriselu tõelisi tragöödiaid. Mis see teater on? Kuldsed rõdud, sametist tugitoolid, määrdunud kulissid, pressitud hääled või vastupidi – kõntsa ja verega kokku […]

See, millest ei saa rääkida


Ilmselgelt ei ole Ain Mäeots lavastanud selleks, et kuidagi Stoppardi näidendit ümber tõlgendada või anda sellele uudne, lavastaja kujutlusest lähtuv sisu. Ain Mäeots on kuuldavasti tahtnud juba pikalt Tom Stoppardi „Arkaadiat“ lavastada, on aastaid seda mõtet endaga kandnud. Ilmselgelt ei ole ta võtnud seda lavastada selleks, et kuidagi näidendit ümber tõlgendada või anda sellele uudne, […]

Lahkunud on teatrikunstnik Georg Sander

GEORG SANDER 7.05.1923 – 16.03.2016 Oma 92. eluaastal on meie hulgast lahkunud Georg Sander, tähelepanuväärselt pika ja kõrgetasemelise loometeega teatrikunstnik, kelle elutöö on tehtud Vanemuise teatris. Kogu elu tartlaseks jäänud Georg Sanderi esimene amet oli raamatupidaja, selle kutse sai ta Tartu Kommertsgümnaasiumi lõpetamise järel 1941. aastal. Huvi teatri ja kujutava kunsti vastu viis ta siiski […]

“Lumekuningannas” on liialt ilutsemist ja jämekoomilisi mänguvõtteid


Äsja Vanemuises esietendunud kogupereballett “Lumekunginganna” põhineb ühelt poolt küll Hans Christian Anderseni samanimelisel muinasjutul, ent samas läheb see algsest loost kohati üsna kaugele. Sest nagu ütleb lavastaja-koreograaf Silas Stubbs ise, on Mare Tommingas libretot luues “säilitanud Anderseni muinasjutu ja lisanud sedavõrd maagilisi ja fantastilisi detaile, et lugu peaks ergutama igas vanuses vaataja kujutlusvõimet”. Kas aga […]

Tiit Palu: teater pole sport, me ei saa seada ülesandeks auhindu


Märts on teatrikuu. Veebruari viimasel nädalal selgus, et Vanemuise draamajuhi ametis jätkab senine draamajuht. Eelmisel nädalal teatriaasta auhindade võimalike saajate väljakuulutamisel ei olnud sõnalavastuste hulgas meie linna suurimast ja vanimast teatrist midagi. Kõik see kokku andis põhjuse esitada küsimusi Vanemuise draamajuhile Tiit Palule.

Piiludes maski taha


Ooperilaulja Reigo Tamme eestvedamisel startis teatrikohtumiste sari, kus piilutakse armastatud vanemuislaste maski taha. „Vanemuise koridorides kohtab nii palju huvitavaid inimesi. Nad on kuulsad, vanad tegijad. Aga meid, noori, ei kutsu nad kunagi kuhugi. Nii tahaks rohkem tuttavaks saada,“ põhjendas vestlusõhtu sissejuhatuseks Reigo Tamm naljatamisi, miks ta Karol Kuntseli ja Rasmus Kulli väikese maja ovaalsaali endale […]

Arvustus. Tarantino naine iiri urkas


“Öörändurid” on olustikuline iiri lugu väikestest inimestest, kes üritavad oma puntras eludega toime tulla ja igatsevad sisimas vaid üht – üksindusest pääseda. Tiit Palu lavastus näib sihtivat tähendamissõna poole, aga jääb selles taotluses kahjuks õõnsaks. Eestiski korduvalt mängitud McPherson on Martin McDonagh’ kõrval vist maailmas enim tuntud iiri noorema põlve näitekirjanik. Erinevalt McDonagh’st on tema […]

Häda ja viletsus, irooniata, kuid huumoriga


Vanemuises esietendunud järjekordne Iiri draama on lavastus, mida valitsevad mehed, ning nad teevad seda hästi. Kibestunud ja kuhtunud vana väsinud mees Maurice (Hannes Kaljujärv), visklev ja vingerdav, nihverdav ja valelik, alatasa mingisse jamasse segatud Tommy (Andres Mähar) ning lihtsameelne ja saamatu, kuid samas heasüdamlik ning omamoodi filosoofiline Doc (Riho Kütsar), kes ühes Dublini räämas äärelinnamajas […]

Tantsu-uuenduse kauge kaja


Vanemuine ja kunagise teatriuuenduse kauge kaja, kes neid suudaks lahuta. Sellesama, mida tegid Jaan Tooming ja Evald Hermaküla Vanemuise sõnateatri harus, võttis balletiteatri poolel toona ette aastail 1974–1997 peaballettmeistri ametit pidanud Ülo Vilimaa. Kuidas teie jõudsite tantsuni? Olin ju teatrilaps, kõik algas juba enne koreograafiakooli. Ema töötas Estonias piletöörina, õhtuti polnud last kuhugi jätta. Olin […]

Arvustus. Isiklik ja ühiskondlik moraal ballett-draamas “Klaver”


1993. aastal esilinastunud Jane Campioni filmi “Klaver” ning aasta hiljem ilmunud samanimelise romaani (Jane Campion ja Kate Pullinger) põhjal loodud ballett-draama, nagu Vanemuine ise lavastust määratleb, saavutab üllatavalt lihtsate vahenditega hingestatud ja mõjusa atmosfääri. Lugu, mida “Klaver” meile jutustab, on iseenesest ju küllalt tavaline, et mitte öelda klišeelik: naine, kes satub poolvägisi abikaasaks temast eriti […]

Kirglikult algebrast ehk Klassika tagasitulek


Paari aasta eest Eesti teatris jõuliselt lahvatanud briti näitekirjaniku Tom Stoppardi buum, mis viis 2014. aasta festivalil Draama eraldi Stoppardi lavastuste kõrvalprogrammi loomiseni, ei näi veel raugevat. Ain Mäeotsa lavastatud «Arkaadia» on selle näidendi kolmas lavaversioon Eestis ja neljas Stoppardi lavastus Vanemuises. Paralleelselt 19. sajandi alguse ja tänapäeva Inglismaal lahtirulluv lavalugu on Stoppardi käekirjale omaselt […]

Arvustus. Pisut poolik “Arkaadia”


Tom Stoppardi loomingu lavastamine näib pea alati olevat kindla peale minemine. Ning seda eeskätt seetõttu, et tema näidendid on ühelt poolt rohkemal või vähemal määral filosoofilised ning teiselt poolt dramaturgiliselt tugevad, hästi jälgitavad ja vaimukate dialoogidega. Pealegi on Stoppard meie publikule juba üsna tuttav, iseäranis pärast “Utoopia”-triloogia kõigi osade järgemööda ettekandmist nelja erineva teatri koostöös […]

Armastust ja kirge põhjustab klaver


Mõlemad on mõni aeg tagasi jõudnud ka meie kinopubliku ja lugejate ette. Et just siin, Eestimaal, sündis idee tuua balletina lavale nähtus nimega «Klaver», on muljetavaldav. Idee on ju kõige alus ja idee maksab. Kas teater ja lavastustrupp sellest küll rikkaks saavad, on iseasi, kuid sündmuse tiitlit väärib lavastus kindlasti.

Carmen elab Emajõelinnas sinist lavaelu


Kolmapäeval esietendus Vanemuises Georges Bizet’ ooper «Carmen», mille peaosas sädeleb Moskva ooperiteatri Helikon metsosopran Aleksandra Kovalevitš. Küsitletud vaatajad olid nähtu ja kuulduga väga rahul. «Carmeni» esimeses pooles, veel rohkem aga teises jääb lavastus meelde Andaluusiale iseloomuliku sinise keraamika tooni üleküllusega nii dekoratsioonis kui ka kostüümides. Ja et Carmen ei olegi traagiliselt punases. Ja et laval […]

Süda ei saa olla süüdi


Alates 20. sajandi algusest on kujunenud nii, et püsirepertuaariga ooperiteatri mängukava, millest puudub Bizet’ «Carmen», on justkui pulm ilma pruudita. Eestis on see ooper jõudnud viimase 17 aasta jooksul publiku ette koguni viies erinevas uuslavastuses. Viimane neist esietendus Tartus. «Carmeni» väljatoomine kujutab enesest majanduslikus mõttes tulusat, ent kunstilises plaanis suhteliselt tänamatut tegevust – võrreldes uudisteoste […]

Margarita ja Wolandi intellektuaalne duell


Eks ole juba vana tõde, et Mihhail Bulgakovi «Meister ja Margarita» on üks kõige raskemini ekraniseeritavaid ja lavastatavaid teoseid üldse. Romaan on nii mitmetasandiline, liikuv ja mänguline, et kipub tõlgendajatel ühest küljest justkui pidevalt käest libisema ning genereerib teisalt üha uusi toimivaid tähendusvälju ja kontseptsioone. Justkui oleks siingi Wolandi ja tema deemonite käsi mängus. Seetõttu […]