RAMP

Vanemuise teatri hooajakirjast leiate mahukaid olemuslugusid Vanemuise artistidest ja lavajõududest ning huvitavate lavataguste ametite tutvustusi. Saad ajakirja endale lugemiseks võtta Vanemuise teatri mängupaikadest ja teatri kassast. Soovi korral loe ajakirja siinsamas veebis.

Hooajakirja RAMP 2023/2024 kevadnumber

x

  • Esikaanel vaatab meile vastu Vanemuise teatri draamanäitleja Lena Barbara Luhse, kellega räägime tema teekonnast näitlejaks, perekonna mõjust tema karjääri kujundamisel ning teatrivälistest kirgedest. 
    Loe artiklit.

  • Kauaaegse Vanemuise balleti solisti Elena Pozjak-Kõlari head rühti, kerget sammu, energiat ja sarmi imetlevad paljud. Ta pole grammigi kaotanud oma lava-aastate väärikusest, väljapeetusest ja särast. Vanemuise balleti 85. sünnipäeva eel rääkisime temaga nii balletist kui ka isiklikust elust.
    Loe artiklit.

  • 2024. aasta esimese lavastusena jõuab 20. jaanuaril Sadamateatri lavale dokumentaalsete sugemetega draama „Lõpp“, see räägib tõsisest teemast, millega me kõik ühel või teisel moel varem või hiljem kokku puutume. Lavastuse sünnilugu avab lavastaja Marta Aliide Jakovski.
    Loe artiklit.

  • 2024. aasta aprillikuus esietendub Vanemuises Giacomo Puccini suurejooneline ooper „Turandot“, lavastajaks Giorgio Madia. Lugu külmast ja kõrgist printsess Turandotist on üsna kaugeleulatuvate juurtega, Giorgio Madia avab lavastuse tausta.
    Loe artiklit.

  • Eduard Vilde ja tema salapärane viimane näidend Side“ jõuab Tiit Palu lavastajakäe all Vanemuise teatri lavale. 
    Loe artiklit.

  • Avame uuslavastuse Prohvet ja idioot“ sündi läbi kunstnik Iir Hermeliini silmade ning uurime, kuidas algab kunstniku töö uue lavastusega.
    Loe artiklit.

  • Kevadel jõuab Vanemuise väikese maja lavale ballett „Vihm detsembris“, mille esietendusega tähistab Vanemuise ballett 85. aastapäeva. Lavastus on inspireeritud helilooja Frédéric Chopini muusikast ja eluloost ning kujutab tema ja prantsuse naiskirjaniku George Sandi armastuslugu. Romantismiaja suurkujude maailma toob publiku ette noor Saksamaal tegutsev koreograaf ja endine Hamburgi Balletiteatri tantsija Kristina Paulin. Küsime tema mõtteid uuslavastusest.
    Loe artiklit.

  • „Marta ja Miisu“ räägib väikesest Martast, kes ühel päeval koolist koju tulles ei leia oma armsat Miisut enam kusagilt. Marta ema ja postiljon Peeter mõtlevad koos välja, kuidas tüdrukut lohutada. Marta ja Miisu vahel algab kirjavahetus, mis viib muidugi õnneliku lõpuni! Inspireeritult lavaloost palusime Imavere kooli õpilastel kirjutada kiri oma lemmikule, mida saad lugeda artiklist.
    Loe artiklit.

  • Teatris töötava riietaja elukutse nimetus võib ajada isegi muigama: kas siis näitlejad on nii abitud, et nad ise riidesse ei saagi? Ent nagu teatrimaailmas sageli, on ühe sõna taga sootuks keerulisem maailm. Riietajate tegevust Vanemuise teatris koordineerib kostüümilao juhataja Raina Varep, kellega artiklis riietaja tööst lähemalt vestlemegi.
    Loe artiklit.

  • Vanemuise teatri ühe pikima koridori lõpus asub maja kõige väiksem, aga ka kõige läbikäidavam töökoda. Selle kahte korrust, suurt teatrimaja ja keldrikorrusel pesitsevat kostüümilaenutust, kingseppa ja meeste kostüümide õmblejaid ühendava töökoja uksel seisab „Kübarakoda“, kus töötavad kostüümidekoraator Ivi Vels ja kübarameister Ljubov Guzun. Teeme tutvust nende töökojas sündiva teatrimaagiaga.
    Loe artiklit.

  • Meil kõigil on rituaalid või rutiinid, mida alateadlikult või teadlikult teeme, ning põhjused, miks me neid teeme. Rutiinid ja rituaalid on ka teatri lahutamatu osa. 
    Loe artiklit.

  • Loomulikult ei puudu hooajakirjast ka kevadpoolaasta uuslavastuste ülevaade. Loe värskeimat Rampi.
    x