Loe

Baltikumi tipplava teeb reisimise raskeks

Kaur Paves, Tartu Ekspress

Kapitaalremondist taastuv Vanemuise suur maja tõotab elektroonika abil näitlejad seninägematutesse positsioonidesse lennutada.

Lavatehnika remont jätkub küll ka veel järgmisel aastal, ent oktoobrist saab suures majas juba etendusi mängida, mis annab võimaluse teha esimesi vahekokkuvõtteid. “Vahetati kõik, mis jääb põrandast ülespoole: lammutati välja töörõdud, stanged, trossid, mootorid kuni nöörpööninguni välja, nii et tekkis 26 meetrit tühja kasti,” resümeeris direktor Toomas Peterson. “Seinad on värvitud, pahteldatud, taastatud – nendele ei saanud ju 50 aastat peaaegu ligi.”

Korvpalli eeskujul

Nagu ehitustöödel ikka, leidus äpardusi ja neist tulenevaid hilinemisi ridamisi. “Loomulikult seinad ei olnud paralleelsed, mitte päris täpselt seal, kus joonise järgi pidanuks olema. Sentimeeter siia-sinna oli viiekümnendatel tühiasi, aga et täna lavatsenter paika saada, tuli kõik mõõdistused korduvalt üle käia,” tõi direktor näite.

Üllatuseks sai seegi, et vanaraua maht osutus kolm korda suuremaks, mis tähendab, et juba lammutusfaas kestis kolme nädala asemel viis. “Samas, eks siis need tööd arvutati ka läbi: kui ühest otsast lammutamine veel kestis, siis teises otsas keegi juba ehitas,” lisas Peterson.

Uuendusena lisandub lavale lift, et artist või lavameister saaks väga kiiresti ühelt korruselt teisele. “Kuna tuletõrjetorustik asub sellise koha peal, kuhu olid planeeritud külgrõdude kinnitused, siis tuli ümber tõsta nii kinnitus kui tuletõrjetorustik ja sellest tulenevalt osutus, et rõdu tugevdus pole enam päris see, mis ta olema peab,” ei pääsenud siingi puhtalt. “Nii et lifti ehitatakse etenduste kõrvalt. Tööd see ei sega, kuna enne jooksid kõik väledad inimesed mööda treppi, siis saavad nad sellega praegu ka hakkama.”

Uus spetsiaalne balletipõrand peaks aga korvpalliväljaku kombel tantsijatega kaasa vedrutama. “Kui seda paigaldati, selgus, et rattad, mis seda veeretama peavad, on tehtud liiga nõrgad. Esimese paigaldusega läksid kõik kinnitused lihtsalt aia taha,” märkis Peterson.

Laiemas plaanis hakkab lavatehnikute elavjõudu suuresti asendama elektroonika. “Kui vanasti oli mingil pöördel kindel tempo, siis mehed kõrvalt pidid seda lihtsalt jälgima – täna saab selle lihtsalt muusikasse sünkroniseerida. Vanadel lavastustel me kõiki lahendusi muidugi uuesti programmeerima ei hakka, aga uute puhul on see võimalik hästi täpseks viia,” rääkis direktor.

Poppins autosse

Värskem tehnika võimaldab ka võimsamaid lendamisefekte. “Varem kinnitati inimene stange külge, see liikus ainult üles ja kõik. Nüüd saab ta ühendada ükskõik millisesse ruumipunkti: nii sai näiteks õhus pöörleva Mary Poppinsi ühe hetkega pöördlaval liikuvasse autosse sisse.”

Kui aga aasta pärast ka põrand valmis saab, hakkab kõigi oma efektide kordamine ringreisidel juba väga keeruliseks muutuma. “Sünkroniseerimist teistes teatrites sellise täpsusega teha võimalik pole. Siis peab keegi ikka käsitsi nööri tõmbama lootuses, et ehk kõik klapib,” lausus Peterson. “Tuleb ka etendusi, mille puhul ütleme kohe välja, et ei reisi kuhugi, tulge vaadake Tartus.”

Tartu Ekspress, 19.10.2016

20.10.2016