Vanemuises esietendub kolme noore koreograafi balletiõhtu „Metamorfoosid“

Vanemuise teatris esietendub 15. oktoobril kolme noore ja andeka koreograafi balletiõhtu „Metamorfoosid“. Lavastajate eriilmelised mõttemaailmad jõuavad publikuni läbi improvisatsiooni ja kaasaegse balleti, stepptantsu, džässi, flamenko ning neoklassikalise kehakeele. Publikult oodatakse avatud meelt, et oma sisemaailma ja lavastusega dialoogi astuda.

Vanemuise teatri balletijuhi Mare Tommingase sõnul viib lühiballettide traditsioon meid tagasi Vanemuise ühe suurima mõtleja ja kunstniku, äsja lahkunud Ülo Vilimaa juurde, tänu kellele esimesed lühiballettide õhtud Vanemuise lavale jõudsid. „Minu meelest olid need ühed õnnestunumad lavastused, mis Vilimaa 1960–1970ndatel lõi, siis oli ta tippvormis,“ rääkis Tommingas.

Balletijuht tõdes, et Vanemuises ei ole mõnda aega olnud noorte lavastajate õhtut, kus läbi keha, erinevate tantsuvormide ja muusika väljendatakse seda, kuidas tunnetatakse elu ja selle rütme. „Metamorfoosides“ on igal lavastajal oma isikupärane ja kordumatu käekiri: „Jack Traylen kehakeel ja väljendusvormid on omased kaasaegsele balletile; Matthew James Jordani lavastuses töötavad aga hästi just rütmid – stepptants, flamenko ja džäss; ning tunnustatud koreograafi ja teatripreemiaid saanud Jevgeni Gribi lavastuses näeb neoklassikalist tantsu ning talle omast kehaplastikat ja väljendusrikkust.“

Balletiõhtu kolm osa

Jack Trayleni lavastuse „Nähtamatud küünised“ idee seisneb pisiasjades, mis poevad naha alla ja panevad inimesi muutuma. „Lavastuses puudub narratiiv, aga siiski on mul oma ideed ja lood, mida tahan edasi anda. Minu stiil on ajendatud peamiselt improvisatsioonist ja on üsna tugeva tehnilise alusega – see mõjub Eesti ja siinsete suuremate teatrite kontekstis kaasaegselt,“ rääkis Traylen, lisades: „Palun tantsijatel teha asju, mis on väljaspool nende mugavustsooni ega ole balletis tavalised. Klassikalises balletis püüeldakse harmoonia suunas ja see on ilus, kuid võrreldes sellega, mida meie siin teeme, on need tantsija jaoks kaks absoluutselt erinevat protsessi.“

Matthew James Jordani „Rütm & Sära“ jutustab loo kahest mehest, kes tahavad olla vabad ja tantsida ning seetõttu reisivad nad Hispaaniasse. „Lavastuse idee tulebki muusikast. Kui mõelda balletile, siis mõeldakse enamasti klassikalisele muusikale; kui flamenkole, siis hispaania muusikale; kui stepptantsule, siis svingile või džässile. Seda mõttemustrit ma tahangi muuta,“ rääkis Jordan, avaldades lootust, et publik lõõgastub ja naudib seda optimistlikku ja muretut lavastust: „Ei midagi rasket – ei tihedat süžeed ega pingsat keskendumist – lihtsalt naera ja naudi muusikat!“

Õhtu lõpetab Jevgeni Gribi „Metamorfoosid“. „„Metamorfoosides“ on ühtviisi olulised nii tantsija keha ilu kui ka lugu. Loo idee on filosoofiline – see tegeleb igavikuliste küsimuste ja probleemidega. Kesksed teemad on kaotus, surm ja muutumine, aga lavastajana püüan neid näidata pigem läbi ilu prisma,“ kirjeldas Grib. Ta lisas, et Ovidiuse „Metamorfoosid“ on kirjutatud tuhandeid aastaid tagasi, aga need teemad, inimesed ja nende tunded ei ole muutunud: „Muutunud on ainult ümbritsev maailm ja sellepärast leiab igaüks nendest lugudest midagi, mis teda kõnetab.“

„Metamorfooside“ esmaettekanne oli planeeritud Vanemuise teatri kevadhooaega, ent asjaolude sunnil jäi see tol korral publiku ette toomata. Kauaoodatud balletiõhtu esietendub 15. oktoobril kell 19 Vanemuise suures majas.