Viini metsades kajab kriisiaeg
Andres Laasik, Eesti Päevaleht
Paremat ajastatust „Lugudele Viini metsadest” ei saagi olla. See 20. sajandi näitekirjanduse üks pärleid on tulvil dialoogi, kus kurdetakse kriisiaja raskuste üle.
Muidugi ei ole Ödön von Horvathi teatritükk majanduskriisist. See on väikesest inimesest, kes püüab ennast leida raske elu tõmbetuules. Eelkõige noorest ärksast neiust Mariannest (Maria Soomets) ja tuulepeast Alfredist (Markus Luik), keda mõlemat tabab Cupido nool ja kes võinuks seeläbi kogeda inimlikku õnne. Mis aga pudeneb laiali, sest selle loo teistel tegelastel on oma ettekujutus elust.
Kitsarinnalisuse kriitika
Vanemuise teater näitab „Lugusid Viini metsadest” võrdlemisi adekvaatselt, ehitades lavale tükikese ühiskonda, nagu ta tavaliselt väikekodanlik kipub olema. Selline väikekaupmeeste värk, kus oma ninaotsast palju kaugemale vaadata polegi vaja. Suletud ringist ja abiellumisest lihunik Oskariga (Raivo Adlas) päästab vaid Marianne kokkusaamine Alfrediga ja äratundmine, et elus võib olla koht armastusele.
Maria Soometsa Mariannes on täiesti olemas siirast ja loomulikku püüdlust parema elu poole, mis selles pealekeeratud vindiga esimese armastaja rollis olema peaks. Nagu ka Markus Luige vastavates püüdlustes, mis on küll autori tahtel segatud igasugu nihverdamiste ja mugandumistega. Lisaks peategelastele on lavastuses hulk teisigi õnnestunud rolle ja inimliku kitsarinnalisuse kriitikas pole siin värve kokku hoitud.
Võimsalt mõjuvad Merle Jäägri ja Herta Elviste mängitud Alfredi ema ja vanaema roll. Uues ampluaas võib näha Marika Barabanštšikovat, kelle mängitud daam Valerie rahahädas Alfredit üleval peab.
Tegu on lavastusega, kus pole väikseid ega suuri rolle, vaid on suured näitlejad. Millest kõneleb kas või seegi, et täiesti episoodilisse lihunikusell Havlitscheki rolli on võetud mängima noor staar Ott Sepp, kes teebki hea rolli.
Eesti teatris tulevad „Lood Viini metsadest” lavale teist korda ja kunagine Ingo Normeti lavastus on võrdlusmaterjaliks tugev teos. Olgu meenutatud, et tollast peategelaste paari mängisid Laine Mägi ja Jaan Rekkor. Endla lavastus oli kõigis oma komponentides küps ja lõpetatud teos, kus paljud loojad olid oma loometee kõrgseisus. Nüüdne Robert Annuse lavastus on algaja noore mehe töö, kus pole veel jaksu ja oskust viimse pintslitõmbeni kõike paika sättida. Stseenide ülesehituses on lohisemist ja karakterite kokkumängu saaks paremini teha. Aga põhilises on see suuremahuline ja nõudlik näitemäng laval elama pandud. Väga õnnestunult on lavastaja tükki toonud muusika.
Lisaks Ödön von Horvathi eelmise sajandi kolmekümnendatest pärit kriisiaja teemadele on sellisel dramaturgial veel üks trump. Selle rahvatüki laad annab head eeldused kujuneda menukaks, kusjuures ridade vahele peidetud õpetlik iva teeb teose kõrgkultuurseks. Suur osa sellest potentsiaalist ongi Vanemuise tõlgenduses realiseerunud. Mida hing teatri mängukavva veel ihata võiks?!
Lavastus
Ödön von Horvath „Lood Viini metsadest”
•• Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Robert Annus
•• Kunstnik: Nele Sooväli
•• Osades: Maria Soomets, Markus Luik, Merle Jääger, Herta Elviste, Marika Barabanštšikova, Raivo Adlas, Ott Sepp, Riho Kütsar, Aivar Tommingas jt
•• Esietendus 25. aprillil Vanemuise suures majas
•• Näidend etendus esimest korda eesti teatris aastal 1983 Endlas.