Vene tipplavastaja toob lavale “Hoffmanni lood”

Selle lavastab Moskva ooperiteatri Helikon juht, maailmas väga kõrgelt hinnatud ooperilavastaja Dmitri Bertman. Nürnbergi veinikeldris jutustab poeet Hoffmann värvikaid, kuid pettumusega lõppenud armulugusid kolme naisega. Nendeks on nukk Olympia, mis näis Hoffmannile elavana; nooruke tiisikust põdev lauljanna Antonia, kelle isa oli tal keelanud laulmise, et mitte meenutada kadunud abikaasat; ning kurtisaan Giulietta, kes oli õela nõia Dapertutto meelevalla all.
““Hoffmanni lood” ei ole mingid muinaslood, need on hirmsad, isegi õudustäratavad juhtumid, mis võivad paista muinasjuttudena vaid ratsionaalselt mõtlevatele inimestele,” ütles Dmitri Bertman. ““Hoffmanni lood” on kunstniku hingeline entsüklopeedia.”
Vanemuise “Hoffmanni lugude” muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp, dirigent Toomas Vavilov. Lavastuse kunstnik on Igor Nežnõi ja kostüümikunstnik Tatjana Tulubjeva – mõlemad Moskva Helikoni teatrist. Valguskujunduse teeb Tõnu Eimra, koreograaf on Polina Žukova.
Osades Kristian Benedikt (Leedu) või Mart Madiste, Riina Airenne või Annaliisa Pillak, Atlan Karp või Leonid Savitski, Svetlana Trifonova (Venemaa), Alla Popova või Heli Veskus, Karmen Puis, Merle Jalakas, Tõnu Kattai, Mati Kõrts, Märt Jakobson või Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Valentina Kremen jt.
1990. aastal rajas 23-aastane Dmitri Bertman Moskvasse uue ooperiteatri ja andis sellele nimeks Helikon-Opera. Teater saavutas peagi populaarsuse – ja mitte ainult Moskvas, vaid kogu maailmas. Helikon annab etendusi maailma kõige mainekamatel lavadel, kuhu kuuluvad näiteks Londoni Queen Elizabeth Hall, Salzburgi Festspielhaus, Montpellier Opera Berlioz ja Pariisi Theatre des Champs Elysees.
Dmitri Bertman on nõutud lavastaja kogu maailmas. Ta on lavastanud näiteks Kanada Ooperiteatris, Viini Volksoperis, Mannenheimi Nationaltheatres, Inglise Rahvusooperis jm. Teda on auhinnatud ka Venemaa kõige mainekama teatriauhinna Kuldse Maskiga parima ooperilavastaja kategoorias 1998, 1999 ja 2001. aastal.
Panuse eest maailmakultuuri omistati talle 2003. aastal Malta rist ning Jeruusalemma Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänse Sõjalise Hospitaliitide ordu krahvi tiitel. Samal aastal anti talle ka Prantsusmaa riiklik autasu Officier des Palmes Academiques. Vene president andis 2005. aastal Helikoni kunstilisele juhile Venemaa rahvakunstniku tiitli, samast aastast on ta ka Stanislavski preemia laureaat.
Ooperi esiettekanne toimus 1881. aastal Pariisis Opéra-Comique`s, Eestis on “Hoffmanni lugusid” varem lavastatud neljal korral Rahvusooperis Estonia.
“Hoffmanni lugusid” esitatakse Vanemuises prantsuse keeles, eestikeelsete tiitritega.