Vanemuise “West Side Story” – lustlik nagu elu

“Surm on surm. See, mis enne surma toimub, on lustiline,” ütleb täna Vanemuises esietenuva Leonard Bernsteini muusikali “West Side Story” lavastaja Ain Mäeots.
Teatrisse on oodatud kõik, kellele see tänapäevane Romeo ja Julia lugu võiks korda minna – alates teismelistest eaka publikuni välja.
“Meie pisaratest nõretavat lugu ei tee,” võrdleb lavastaja oma nägemust “West Side Storyst” 1961. aastal vändatud filmiga. “Film on omas ajas. Selle aja stiil oli natuke naiivne. 2005. aasta teatrikeel on muutunud.”
“West Side Story” peategelasteks on Ameerikas sündinud poola noormees Tony ja äsja maale saabunud puertoriikolasest tütarlaps Maria. Tegevustik hargneb New Yorgi lääneosas, kus kaks noortekampa – valgete newyorklaste Reaktiivid ning Puerto Ricost pärit immigrantide Haid – tülitsevad võimu ja territooriumi pärast.
See on lugu noortest, kes igatsevad midagi enamat, kui mõrvarlik suurlinn New York pakkuda suudab. Et murda välja linnadžunglist, otsustavad Tony ja Maria põgeneda. Saatuse tahtel satuvad nad aga arveteõiendamise keerisesse ning kõik muutub hetkega. Kas kolme inimese surm on piisav ohver, et peatada vägivald?
“Muusika ja laulud liigutavad kindlasti,” ütleb Ain Mäeots. “Kuid lugu ise on terav ja jõuline. Meie loos on Tony ja Maria lihast ja luust inimesed. Nad on nagu kevadised vasikad.”
Suur osa muusikalis on tantsul ning lavastaja lubab, et tantsuoskuselt nende näitetrupp filmi omadele alla ei jää. Garantiiks on Eesti üks tugevamaid koreograafe Jüri Nael.
Etenduses on palju väliseid efekte, alates sellest, et lavale sõidab päris auto. Suur roll on valgustusel, mille eest vastutab valguskunstnik Palle Palmé Rootsist. Loo raamimiseks on kasutatud palju videot.
“Saame esietenduseks kindlasti valmis,” lubab lavastaja Ain Mäeots. Ta lisab, et etenduses on palju vahetuvaid pilte ja stseene ning näitlejatele pole see sugugi lihtne töö.
“West Side Storys” mängivad vaheldumisi Mariat Hanna-Liina Võsa ja Nele-Liis Vaiksoo ning Tonyt Koit Toome ja Rolf Roosalu. Muusikaline juht ja dirigent on Tarmo Leinatamm, kunstnik Riina Degtjarenko, võitlusstseene seadis Rein Oja.
Muusikalilavastuses osaleb Vanemuise teatri sümfooniaorkester, balletirupp, ooperikoor, samuti mitmed laulvad draamatäitlejad ja näitlevad ooperisolistid. Vanemuislastest astuvad vaatajate ette Andres Mähar, Riho Kütsar, Helena Merzin, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Karmen Puis ja paljud teised. Väljastpoolt teatrit osalevad selles lavastuses veel Lauri Liiv, Janika Sillamaa ja Bert Pringi.
Helilooja Leonard Bernsteini muusikal esietendus 1957. aastal New Yorgis Broadway Winter Gardeni teatris ja neli aastat hiljem vändati sellest ka film, mis pälvis kokku kümme Oscarit. Eestis on “West Side Storyt” esitatud varemgi: 1964 Estonias, 1986 Rakvere teatris ja 1993 Tallinna Linnahallis.

Tänasest müügil uue hooaja piletid

Vanemuise suures majas täna esietenduva hittmuusikali “West Side Story” piletid on kuni maikuu lõpuni broneeritud ja välja müüdud, mistõttu on tänasest müügil sügiseste etenduste piletid.
“Publiku sedavõrd suur huvi oli meile tõesti meeldivaks üllatuseks,” rääkis Vanemuise teatri peaprodutsent Paavo Nõgene. “Seepärast otsustasime pakkuda neile, kes praegu piletitest ilma jäid, võimalust osta neid alates reedest “West Side Story” sügisel toimuvatele etendustele.”
“West Side Story” jääb Vanemuise teatri püsirepertuaari: lähema nelja kuu jooksul antakse sellega 24 etendust, sügiseste etenduste arv on hetkel täpsustamisel. Vanemuise suure maja saal mahutab 700 pealtvaatajat.

Kuidas sündis “West Side Story”?

1949. aastal pöördus tantsija ja koreograaf Jerome Robbins (1918–1998) muusikaliideega helilooja Leonard Bernsteini ja näitekirjanik Arthur Laurentsi poole. Muusikali aluseks pakkus ta Shakespeare’i armastuslugu Romeo ja Julia. Sündmused toimusid kaasaja New Yorgi idakvartalis, kus pulbitsesid juutide ja katoliiklaste vastakad arvamused ja tunded. Julia oleks pidanud olema juut ja Romeo katoliiklane, pealkirjaks oli mõeldud “East Side Story”. Bernsteinile ja Laurentsile lugu meeldis, kuid esialgu jäi see ajapuudusel riiulisse. Siiski ei loobunud Robbins oma unistusest.
Augustis 1955 arendasid Bernstein ja Laurents lugu edasi, muusikali töönimeks sai sedakorda “Romeo”. Ameerika ajalehed olid täis lugusid noorte kuritegevusest ning muusikali loojad otsustasid seda ära kasutada. Usuliste probleemide asemele tõusid hoopis rahvusteemad ning vastamisi seisid kaks teismelistest noortekampa: teise põlve ameeriklased Reaktiivid ning vastsetest sisserändajatest puertoriikolased Haid. Sündmused asetusid New Yorgi lääneossa.
Märtsis 1955 palgati laulusõnade autoriks noor Stephen Sondheim. Bernstein kuulis oma kõrvus juba muusikali rütme ning kirglikult kärsituid meloodiaid. Teose nimeks sai “West Side Story” ning selle lavastajaks-koreograafiks Jerome Robbins.
Muusikali esietendus toimus 1957. aastal New Yorgis, Broadway “Winter Gardeni” teatris. Kauaaegne unistus oli lõpuks täitunud. Teost esitati tervelt 732 korda.