Loe

Vanemuise laval Londoni kassid

Maaleht

Täna õhtul Vanemuises esietenduva ilmakuulsa muusikali “Cats” on vaimukalt maakeelde pannud Leelo Tungal koos tütarde Kirke ja Magdaleenaga.

Leelo Tungal, milline on see paljukiidetud ja -mängitud tükk tõlkija vaatevinklist?
Väga huvitav – kuulates on kõik lood väga nauditavad. Aga kui hakkad tõlkima, põrkad kokku sellega, et tegu on ikkagi luule, mitte tavalise libretoga.
On haruldane, et muusikal põhineb klassikalistel luuletustel: T. S. Elioti laste-värsiraamatul “Vana Opossumi kasside välimääraja”.
Kuid “Memory”, mis on saanud “Catsi” tunnuslauluks, on vaid osaliselt Elioti tekst, sest helilooja Andrew Lloyd Webber kasutas ka Tim Rice’i ja lavastaja Trevor Nunni abi. Töö käigus jooksis seepärast Rice’i ja Webberi vahelt koguni must kass läbi!

Mis olid suurimad raskused?
Kõige hullem oli see, et aega oli vähe. Aga see on tavaline. Töötasime kolmekesi: keskmine tütar Kirke tegi üle poole ja noorim tütar Magdaleena tuli appi.
Lootsime, et ka vanim tütar Maarja tuleb, aga ta oli Kaljustele Haydni ooperite tõlkimisega nii seotud, et polnud mahti.
Hulk aega läks meil sellega, et leida sobiv tõlge mõistele “jellicle”. Seda sõna polegi inglise keeles tegelikult olemas, see on Elioti enda leiutis, epiteet, mida ta pidevalt kasutab kasside kohta, ja mis tähendab pehmust, armsust.
Vaatasime, kuidas on see teistesse keeltesse tõlgitud. Mõned olid jätnud samaks. Venelastel oli “lapotška”. Mõtlesime ka, et kallike või kullake, aga see hakkas vastu – eestlane ei armasta väga magusaid asju.
Oli palju variante. Kuni tuli “hellik”. See oli pool võitu, siis läks asi kohe kergemaks. Hellik näitab hellitatust, aga mitte halvas mõttes, sõna sisaldab kõike, mis ühe pehme ja armsa kassi kohta sobiks.
Kuna see kordub nii palju igal pool, oli see nagu võtme leidmine meie perele, kes oleme koerainimesed.
Murdsime pead ka peakassi puhul, kelle nimi tähendab tõlkes Vana Viiendat Moosese Raamatut. Kui paned kassile sellise nime, ei saa seda ühtegi lauluteksti panna. Nuputasime, kuni tuli pähe Testamentikus! Sellist mängimist oli hästi palju.
Tõlkides vaid lugemiseks raamatut, ei pea arvestama näiteks pika silbi ja vokaalidega. Kuid noodi alla tõlkimine on keeruline. Pärast tuleb alati lauljatega veel lihvida.

Millised need kassid siis on?
Elioti ja Webberi kassid on üsna inimlikud, kuigi mängitakse kassikostüümides. Tegevuspaik on prügimägi, seega need kassid ei saa olla muidugi väga jellicle, aga iseloomujooned ja käitumine on suur segu inimesest ja kassist.
Seal on näiteks Teatrikass, kes räägib, et tänapäeval ei tehta enam õigeid tükke ega osata näidelda.
Siis on väga macho kass Kräu Tiiger, kelle hüüdnimi on Thamesi Hirm, kuid tema süda ei suuda kassineiu võrgutusele vastu panna ja see saab talle saatuslikuks. Siiami kassid, vanad vaenlased, kasutavad tema nõrkust ära: tuleb lahing ja Kräu Tiigrist pole rohkem juttu.
Siis on seal näiteks Leebik. Üks iseloomujoon, mis neid kõiki ühendab, on omapäi käimine. On eraldi laul, kuidas kõnetada kassi – on kasulik, kui sul on kalake või koorekauss.
Grisabellat laulab Maarja-Liis Ilus. Usun, et sellest tuleb väga elamusrikas ettekanne, ta on praegu hiilgevormis. Grisabella osa on esitanud üle 70 tipplaulja.
“Memory” tõlkisin kunagi ammu Hanna-Liina Võsa jaoks, kui ta laulis veel ETV tütarlastekooris. Tookord ei arvestanud ma kontekstiga. Nüüd tuli teha täiesti uus tõlge.
See on lohutav laul. Vana kassidaam, kel on olnud väga kõrged ideaalid ja unistus jõuda tõusva päikese maale, on lõpetanud prügimäel. Teised võõrastavad teda, sest ta on end pidanud peenemaks ja ilusamaks.
Kasside maailmas on seadus, et ühel ööl aastas nimetab kõige tähtsam kass ühe, kes pääseb paradiisi, paremasse maailma. Ma arvan, et see on mõeldud lohutuseks nendele lastele, kes oma lemmiku kaotanud.
Sel ööl valitakse välja Grisabella. Kurb hetk, aga ta väidab, et on õnnelik, ja meenutab aegu, kui veel noor ja ilus oli. Tahes-tahtmata mõjub see nukrana.
Kirke tõlkis kasside nimede laulu. Kassidel on mitu nime, ühe annavad neile inimesed, aga omavahel üksteise kutsumiseks on hoopis teised, kauni kõlaga nimed.
Eks mul endal ole ka hirmus põnev, kuidas kõik välja kukkus. Londonis mängiti “Catsi” ju 21 aastat, Ameerikas 18. Olen ise vaid videot vaadanud, laval näen esimest korda.

Mitmes muusikaetenduse tõlge see teile oli?
Ei oskagi öelda. Esimene oli ooper “Rügemendi tütar”. Peaosa laulis Hendrik Krumm. Tema soovis kõrgetele kohtadele ü-häälikuid. Olin noor ja roheline, minu jaoks paistis see tookord nii absurdne!

09.06.2005