Loe

Vanemuise ballett läheb edasi avatuse joont pidi

Raimu Hanson, Tartu Postimees

Raimu Hanson, Tartu Postimees

Küsimustele vastab Mare Tommingas, kes elab viimasel ajal üha kiirenevas korraldamiskeerises – tähelepanu nõuab Vanemuise balleti 70. aastapäeva tähistamine, uus tantsulavastus «Kevade», kogu balletitrupp.

Vanemuise ballett loeb oma alguseks 4. märtsi 1939, kui vaatajate ette tuli «Karnevalisüit» Pjotr Tšaikovski muusikale Ida Urbeli lavastuses. 4. märtsil 2009 esietendub «Kevade», mille Ardo Ran Varrese muusikale lavastab Ruslan Stepanov. Kui palju on ballett vahepeal muutunud?

Me ei saa võrreldagi tantsutehnikat, mis oli 70 aastat tagasi ja mis on praegu. Väga palju on muutunud balletiesteetika, eelistatakse õblukesi baleriine ja arenenud on ka varvasking. Juurde on tulnud erinevad stiilid. Nii nagu areneb kogu meie maailm, nii areneb ka tants.

Kui ma valmistasin ette meie juubeli DVD-d, vaatasin ka kõige varasemat filmilindile jäädvustatud lõiku Ida Urbeli lavastusest, see on «Kalevipoeg» 1950. aastast. Tollased balletiartistid olid oma varvastehnika poolest ikkagi juba väga tublid.

Mida pakub DVD vaadata lisaks «Kalevipoja» filmilõigule?

DVD annab läbilõike Vanemuise balleti ajaloost. Veel anname juubeli puhul välja mahuka raamatu, kus on fotosid ka esimesest lavastusest, «Karnevalisüidist» 1939. aastal. Rikkaliku fotomaterjaliga raamatus on põnevaid mälestusi ja kriitikute huvitavaid ütlemisi lavastuste ja tantsijate kohta. Raamat ja DVD täiendavad teineteist.

Vanemuise balleti ajaloos on olnud ainult kolm balletijuhti – Ida Urbel, Ülo Vilimaa ja Mare Tommingas. Mis teid kolme peale ametikoha veel ühendab?

Vanemuise teater on väga keeruline organism. Ma olen täiesti veendunud, et siin ei saa balleti etteotsa kutsuda ükskõik millist ballettmeistrit kuskilt teatrist.

Balletitrupi juhtija peab tundma kogu Vanemuist, kus on ka ooperid, operetid, muusikalid ja draama. Ja see tunnetus oli nii Urbelil kui ka Vilimaal.

Balletitrupis ei ole lihtsalt inimesed, kes tantsivad, nad peavad ka mõtlema Vanemuise-keskselt. Urbel ja Vilimaa hoidsid ja ka mina katsun seda joont hoida. Meie trupp on avatud erinevatele tantsustiilidele, tantsijad on võimelised osalema ka ooperis ja operetis, tegema kaasa draamas.

Algusaastate aegu oli balleti esipaar Velda Otsus ja Udo Väljaots. Hilisemate tippude hulgas olid Ülo Rannaste ja Maie Maasik, Jelena Poznjak-Kõlar, Rufina Noor, Alla Lilleorg (Udovenko), Aivar Kallaste, Jelena Karpova… Kes on praegused esitantsijad?

Praeguste esitantsijate hulgas on kindlasti meie väike habras, ilus ja armas Hayley Blackburn. Ta on meie trupis neljas aasta ja tundub, et ta jääb kauemaks, sest tal tuleb ilusaid peaosi järjest juurde, ta areneb ja töötab väga hästi.

Ja ma tean, et Hayleyl on väga palju fänne, kes käivad teatrikassas küsimas, millal ta tantsib. Hayley järgmiseks sammuks maailma balletis on see, et ta on välja valitud juunikuus New Yorgi rahvusvahelisele balletikonkursile.

Meestest on meie trupis mitmeid huvitavad tantsijaid, näiteks Steven Melendez või Mantas Daraškevičius, kes võlus oma tantsimise ja näitlemisega «Uinuva kaunitari» esietendusel kõik naised saalis ära.

Suurepärane on ka meie Guy Burden, kes on «Peeter Paani» peaosas. Nüüd esietenduvas «Kevades» mängib ja tantsib ta Tootsi. Uusi tantsijaid tööle valides otsin ma lisaks tantsutehnilisele küljele ka huvitavat isiksust.

Käisite hiljuti Birminghami Kuningliku Balletikooli lõpueksameid vastu võtmas. Kas mõni sealsetest lõpetajatest tuleb ka Tartusse?

Võtsin lõpueksameid vastu koos Inglise Rahvusballeti kunstilise juhi Wayne Eaglingiga. Temaga mõtteid ja arvamusi jagada oli mulle väga suur au.

Ma sain Vanemuise truppi kaks suurepärast poissi. Üks neist tuleb juba märtsi algul, rahvuselt hollandlane, Jonathan Ammerlaan.

Kuidas mõjutab majanduskitsikus juubelihooajal ja paaril eeloleval aastal Vanemuise balletti?

See ei sega meid, tuleb lihtsalt targalt mõelda. Panime paika juba mitu aastat varem, et juubelihooajal toome välja kolm suurt balletilavastust. «Uinuv kaunitar» on juba esietendunud, kohe on tulemas «Kevade» ja siis veel maikuus «Queen». Viimane on küll kontsertetendus, aga balletil on seal väga suur osakaal.

Järgmisse hooaega ma planeerisin juba varem ainult ühe suure uuslavastuse. Ma pean kogu oma loomingulise tegevuse ja juhtimise juures oskama ka raha lugeda.

03.03.2009