Vanemuine tõi lavale muuseumihõngulise opereti
Tartu Postimees, Raimu Hanson
Septembri viimasel õhtul tuli Vanemuise suures majas vaatajate ette Franz Lehári kuulsaim operett «Lõbus lesk», mille lavastus hoiab kinni operetiklassika tavadest. Ühest küljest on see hea, teisest küljest aga halb.
Lehári muusika on ilus ja särav. Kui sinna juurde käib lavastuslikest klišeedest koosnev mäng nagu nüüd «Lõbusas leses», mõjub etenduse vaatamine kui vanamoodsa muuseumi külastus.
Opereti ühest tavapärasest lavastusest teise samasugusesse kanduvad lavastusnipid neelavad muusikalistelt numbritelt sära, tegevus laval muutub opereti kui muusikateatri ühe liigi iseenese paroodiaks.
Teisest küljest on museaalsusel omaette väärtus. Klassikat klassikana, ilma moodsate lisanditeta näha on meie ajal haruldus. Ka Vanemuises tuli viimati operetiklassika välja mitu aastat tagasi – see oli Johann Straussi operettide operett «Nahkhiir». Tookord oli lavastaja Mare Tommingas.
«Lõbusa lese» lavastas nüüd Vanemuises Jussi Tapola Soome Rahvusooperist, Soomest on ka kunstnik Anna Kontek ja koreograaf Aita Vuolanto. Tapolal on see operett igati käe sisse kulunud, ta on seda lavastanud juba kuuel korral.
Esietendust oli kena kuulata. Dirigendipuldis oli lavastuse ja kogu Vanemuise muusikajuht Paul Mägi.
«Lõbusa lese» etendusteks on proove teinud mitu koosseisu soliste. Esietendusel olid peaosades estoonlanna Heli Veskus (Hanna) ja estoonlane René Soom (Danilo; millegipärast hääldasid mõned osatäitjad krahvi nime nii, et see kõlas nagu meie skulptori Taniloo perekonnanimi, mõned aga esimest vokaali pikendades).
Vanemuine on Hanna osas hiigelplakatitel ja reklaamides andnud näha, et peamine lõbusa, rikka ja ilusa lese osatäitja on vanemuislane Karmen Puis. Seetõttu kostis vaheajal ja pärast eesriide langemist publiku hulgas nurinat, et teda ei olnud laval esietendusel.
Teises «Lõbusa lese» etenduses 5. oktoobril on vaatajate ees peaosaliste teine koosseis, kuhu kuulub ka Karmen Puis.
Arvamus
Riho Leppoja
Tartu Noortekoori peadirigent:
Etendus oli suurepärane. Ma sain täielikult selle emotsiooni, mida ma ootasin.
Orkester kõlas täna minu arust eriti kompaktselt ja nüansirikkalt. Eriliselt meeldis orkestri piano ja kolmanda vaatuse sissejuhatus, mis oli ju nagu täielikult omaette kontserdipala. Nii et teatri uus muusikajuht Paul Mägi näitas ennast täies headuses.
Vanemuise ooperikoor on mulle alati meeldinud. Lisaks headele laululistele võimetele on koorilauljad ju ka head näitlejad ja võivad väiksemaid rolle teha, nii nagu oli tänagi näha.
Solistide esipaar Heli Veskus ja René Soom oli lausa suurepärane, kuigi ma tartlasena ootasin peaosas Karmen Puisi, sest on ju seda operetti reklaamitud temaga. Kuuldavasti saab teda näha ja kuulata kolmes järgmises etenduses.
Teine solistidepaar, Margit Saulep ja Urmas Põldma, oli samuti hea, nagu ka Taisto Noor ja Margus Jaanovits oma osatäitmistes. Eriti viimased kaks lõid etenduses hea humoorika meeleolu.
Meeldis ka klassikaline lavastus, samuti klassikalised kostüümid ja lavakujundus. Mis puudutab lavastust, siis minu meelest hakkas etendus säravamalt elama teisest vaatusest. Aga võib-olla ongi libretos nii ette nähtud.
Ülle Koppel
Tartu Kultuurkapitali juhataja:
Mulle meeldib, et see teema, mis on juba üle sajandi pärast «Lõbusa lese» maailmaesietendust üleval püsinud, on ikka samamoodi aktuaalne – tosinat meest erutab noor rikas lesk.
Tänases esietenduses meeldis mulle väga Vanemuise orkester Paul Mägi dirigeerimisel. Peaosas laulis Heli Veskus väga hästi, kuid teatrisse tulles lootsin näha laval Karmen Puisi.