Loe

Vanaema, vanaisa ja nende elu kui valge roos

Aime Jõgi, Tartu Postimees

Aime Jõgi, Tartu Postimees

«Kuidas ma välja näen?» küsib vanaema Elviira Ajaots ja silub käega üle piinlikult korras soengu. «Kas me vaatame kaamerasse või vestleme omavahel?» on vanaisa Lembit Eelmäe ärevuses, aga valmis ajakirjanikega koostööd tegema. Tartumaa Pensionäride Ühendus tituleeris Elviira Ajaotsa ja Lembit Eelmäe eile Vanemuise väikeses majas tänavuse aasta vanaemaks ja vanaisaks.

«Ega te ole ju varem kohtunud,» ütlen ma ise jutujätkuks, et päevakangelastel piduliku sündmuse erutust pisut leevendada.

«Eks me niiviisi oleme, et mina istun saalis ja tema on laval,» vastab Elviira. «Aga katsu nüüd siin koos näitlejaga poseerida… Põrguvärk!»

Vanaema Elviira tahab, et ta jääks pildile ilus, noor ja sale.

Vanaisa Lembit niisamuti, ta annab koguni kepi käest ja püüab oma haiget põlve unustada.

Siis kummarduvad nad koos valget roosi nuusutama. Elviira Ajaotsal on poeg ja tütar ning viis lapselast. Lembit Eelmäel poeg ja kasupoeg, kolm lapselast ja üks lapselapselaps.

Elviira lapselapsed on oma vanaema üle uhked, sest ta küpsetab kuldset plaadikooki, kasvatab lilli ning mõtles kodujärvele välja parve. Ehitusmeister kiitis kavandi heaks, ja nüüd on sellega hea üle vee naabrite pool külas käia. Parv ise näeb muide välja kui lilledest ülekülvatud veepealne lehtla.

Lembitu lapselapsed hindavad oma vanaisa ilusa hinge, heasoovliku meele ja sooja südame pärast. Ainus halb asi näib olevat see, et vanaisa ei ole kodus siis, kui jõuluvana käib. 

05.10.2007