„Viini vere“ panid Victor Léon ja Leo Stein kokku Johann Straussi valssidest ja polkadest tema enda teadmisel, kuid tulemust aastal 1899 ei õnnestunud valsikuningal näha. Enne esietendust ta suri.

„Minu lavastus taaselustab selle ajastu hõngu ja ajaloolise fakti, et arvukatel seltskonnaüritustel, mis seda tähtsat poliitilist sündmust saatsid, oldi kõrvuni sisse võetud uuest tantsust – Viini valsist,“ selgitab itaallasest koreograaf-lavastaja ja valguskunstnik Giorgio Madia lavastuse kavalehel. „Tegelikult kumabki Viini opereti kohal selle revolutsioonilise seltskonnatantsu aupaiste.“

Madia sõnul eiras see seltskonnatants vanu moraalinorme. ««Viini veres» haarab valss kõik sensuaalsesse keerisesse: formaalsed reeglid lämmatatakse ülevoolava lõbususega, mis muudab tantsijad ülemeelikuks ja pööraseks,» lisab ta.

Kerge muusika ja koomika

Kerge muusika lausa kutsub nalja tegema. Ja see tuleb Vanemuise lauljatel kenasti välja.

Publiku haaras kaasa ja põhjustas esimese vaheaplausi krahv Balduin Zedlau kammerteener Josef, keda esietendusel laulis ja mängis Rasmus Kull. Koomikaga, muusikast rääkimata, said hästi hakkama tegelikult kõik peaosalised, nii et soolod, duetid, triod jne lõppesid aplausiga igati põhjendatult.

Lummavalt jääb meelde lavastuse viimases vaatuses rahvapidu kasiino aias Hietzingis. Ja mitte banaalsete armuseikluste ja totrate sekelduste tõttu, vaid selle pärast, et violetses valguses õilmitses laval visteeria ehk hiina sinivihm.

«Viini vere» on eesti keelde tõlkinud Neeme Kuningas, muusikajuht ja dirigent on Paul Mägi, kes juhatas ka esietendust, dirigendid Taavi Kull ja Endel Nõgene ning kunstnik Maarja Meeru.

Laupäeval olid esietendusel peaosades Tamar Nugis, Maria Listra, Jaan Willem Sibul, Karmen Puis, Rasmus Kull, Märt Jakobson, Pirjo Jonas ja Andres Mähar. Lavastuses teevad kaasa Vanemuise ooperikoor, balletitrupp ja sümfooniaorkester.