Valgast pärit balletitantsija Ruslan Stepanov üllatas ka teatrijuhti

Helju Keskpalu, Valgamaalane

Stuudio Joy viieteistkümnes sünnipäev tõi kodukanti käima ka Vanemuise teatris tuntust kogunud tantsija, koreograafi ja lavastaja Ruslan Stepanovi (30). Aeg on uurida, kuidas tal läheb.

Ruslan Stepanov on Valgas sündinud ja siin gümnaasiumi lõpetanud. Viimastes klassides, kas üheteistkümnendas või kaheteistkümnendas meelitas kooliõde Jelena Petrušina ta stuudio Joy tantsutruppi Richard. Seda aega loebki ta oma tantsutee alguseks. Taas oli Valga paik, kus midagi olulist alguse sai.
«Minu huvis tantsu vastu on suur osa Richardi tolleaegsel juhil Ina Naglel, kelle treeningtunnid olid igas mõttes arendavad,» laiendas Ruslan Stepanov teemat. «Me ei teinud seal mitte ainult igasuguseid tantsutehnilisi kombinatsioone, vaid tegelesime selle aluse – tunnetuse ja sisemise energiaga.»
Nii sai võimalikuks, et pärast gümnaasiumi läks ta Viljandi kultuurikolledžisse tantsu õppima, selle lõpetamise järel 2002. aastal sai temast Vanemuise teatri balletiartist, koreograaf ja lavastaja.
On üldteada, et teatri balletti tullakse läbi balletikooli. Tekib küsimus, kas Viljandi kool andis tõesti nii hea ettevalmistuse, et sellega balletti tööle sai minna?
Väga suur soov kannustas
«Minul oli peamine, mis mind teatrisse viis, väga suur soov tegelda tantsuga,» kinnitas Valgas sündinu. «Ma ei ütle, et Viljandis ei antud head haridust, aga sealne õpe polnud suunatud akadeemilise tantsija ettevalmistamisele. Seal oli põhiline loomingulise mõtlemise arendamine. Püüdsime jõuda selgusele, mis on tants, miks inimesed üldse tantsivad.»
Esimese lavastusena viis ta teatrisse kaasa kolledži lõputöö «Toamonodraama», mida küll teatri mängukavva ei võetud, kuid millega oldi valmis festivalidel osalema.
Tantsijana osales ta esimesel hooajal kolmes lavastuses. Ka edaspidi on tal teatris piisavalt tööd olnud, nii tantsija kui lavastajana. Küsimusele, millega seda edu seletada, vastas Ruslan Stepanov, et individuaalsusega. «Kui minna balletikooli treeningutele ja vaadata, mida nad seal igal hommikul teevad, võib öelda, et igaüks neist võib solist olla, tehnika pärast mistahes rolli saada. Tähtis on aga isiksus.»
Ballett seab liigsed piirangud
Balleti kui žanri kohta arvab Stepanov, et see on tantsus üks väga väike süsteem. Nõuab küll kõige paremat tehnikat, kuid enese väljendamiseks pole mitte kõige parem moodus.
«Balletis väljendatavad tunded on õnnelik ja õnnetu armastus, armukadedus, viha – minu meelest pealispindsed, mitte sügavad tunded. Paljusid tundeid ei saa seal aga üldse väljendada,» arvab nüüdistantsust vaimustunud balletiartist, kellele paljud klassikalise tantsu eelistajad kindlasti vastu vaidlevad.
Vanemuislane Stepanov on peale enda lavale toodud tööde tantsinud ballettides, mille on lavastanud Teet Kask, Mai Murdmaa, Viesturs Jansons, Oleg Titov, Pär Isberg, Hugo Fanari, Rachid Tika, Mare Tommingas, Stanislav Fečo, Saša Pepeljajev, Vassili Medvedjev ja Oksana Titova.
Eesti lavastajatest on talle meeldinud kõige enam Mai Murdmaa käe all tantsida. «Ta on väga hea dramaturg, väga huvitav inimene. Temaga oli töö käigus huvitav rääkida tehnikast, rollidest, rollikunstist üldse. Temaga võisime proovides üldse rohkem rääkida kui treenida. See aitas rolli sünnile kaasa.»
Erilised kogemused
Tantsijana oli Ruslan Stepanovil mullu omamoodi eriline ülesastumine Tallinnas Vene Teatri väikeses saalis esietendunud tantsudraamas «Surmatants», mille tõi lavale just Murdmaa. Stepanovil tuli seal koreograaf Edgari rollis klaarida suhteid endise priimabaleriini Alice´iga, keda kehastas Kaie Kõrb. Selles lavastuses olid põimunud ballett, dialoog ja video.
Väljaspool teatrit osales Ruslan Stepanov tantsufilmis «Another», mille võtted toimusid Tartu vanglas. «See oli väga eriline kogemus, tuli läbida pikk ja väsitav protsess – ühe päeva jooksul üht ja sama asja 10–15 korda teha,» rääkis tantsija filmitööst.
Küsimusele, kumb töö talle rohkem meeldib – kas tantsida või lavastada, vastas ta, et lavastada. Ta ongi ju õppinud lavastajaks-koreograafiks. Balletti õpitakse tantsima kaksteist aastat, tema õpingud Viljandis kestsid neli aastat. Seda on vähe.
Küsimusele, missugused tööd Vanemuises on talle kui tantsijale ja lavastajale kõige suuremat naudingut pakkunud, vastas Valgast Tartusse suundunu, et armastab nüüdistantsu ja nüüdiskunsti üldse. «Kui lavastaja töötab selles keeles, on see mulle palju huvitavam kui mistahes hea karakterroll klassikalises balletis, kus tuleb kogu aeg näidata, mida oled õppinud.»
Väga vastutusrikas töö oli tal 2009. aastal Lutsu «Kevade» lavastamine, kuna sellega tähistas teater balletitrupi 70. sünnipäeva. Sellele lõi ta ka oma koreograafia.
Tunnustust on jagunud
Eesti teatri aastaauhindade jagamisel 2009. aasta loomingu eest sai Vanemuise «Kevade» balleti- ja tantsulavastuste eriauhinna.
Vanemuise oma pere selle aasta teatrikuupeol anti välja kaks peaauhinda ning 11 eriauhinda laval ja 10 väljaspool lava töötavatele vanemuislastele. Ühe kolleegiauhinna sai ka Ruslan Stepanov. Tema auhind oli Rahva Raamatu kinkekaart. Selle eest ostis ta teaduslikku kirjandust, mis puudutas inimest ja aju.
Tundsin huvi, kas tal on plaanis veel mõnele tantsulavastusele oma koreograafia luua. Tuleb välja, et järgmine projekt on juba teatri plaanis ja töö selle kallal käib. Eelmise aasta suurejoonelisel aastalõpuballil Vanemuises esitas balletitrupp show «Karrrmen», mille lavastas Stepanov. «See oli reklaam selle kohta, et pooleteise aasta pärast tuleb välja kogu lavastus,» andis lavastaja teada.
Veel varem aga, 2011. aasta 13. mail peab jõudma vaatajate ette Stepanovi lavastatud kontsert-tantsuetendus ABBA ainetel, milles osalevad bänd, solistid Eestist ja Skandinaaviast ning Vanemuise balletitrupp. Mõttele selline loovteos lavale tuua tuli teatrijuht Paavo Nõgene, kes pikka aega produtseerinud muusikalide väljatoomist Eestis.

LOOMING

Tantsijana
2002
«Fluxus»
(Vanemuine, lavastaja Teet Kask)
«Armastuse tango»
(Vanemuine, lavastaja Mai Murdmaa) – Doktor
«Quiteria pulm»
(Vanemuine, lavastaja Viesturs Jansons)
2003
«Pöörane päev ehk Figaro pulm»
(Vanemuine, lavastaja Oleg Titov)
«L`Amour»
(Vanemuine, lavastaja Ruslan Stepanov)
2004
«Pähklipureja»
(Vanemuine, koreograaf-lavastaja Pär Isberg) – Onu Sinine
2005
«Pulmareis»
(Vanemuine, lavastaja Mai Murdmaa)
«Tantsumaraton»
(Vanemuine, lavastaja Mai Murdmaa)
«Suveöö unenägu»
(Vanemuine, lavastaja Hugo Fanari) – Lysander
«Another»
(Eesti-Islandi-Saksamaa-Soome-Sloveenia tantsufilm, esilinastus 2006, autorid René Vilbre ja Helena Jónsdóttir)
2006
«Sõduri lugu»
(Vanemuine, lavastaja Rachid Tika)
«Peer Gynt»
(Vanemuine, lavastaja Mare Tommingas) – Mäekuningas
2007
«Giselle»
(Vanemuine, koreograaf-lavastaja Stanislav Fečo) – Courtlandi hertsog
«Sigmund & Freud»
(Vanemuine, koreograaf-lavastaja Saša Pepeljajev) – Sigmund
«Onegin»
(Vanemuine, koreograaf-lavastaja Vassili Medvedjev) – Gremin
2008
«Peeter Paan»
(Vanemuine, koreograaf-lavastaja Oksana Titova) – Musthabe
«Uinuv kaunitar»
(Vanemuine, koreograaf-lavastaja Pär Isberg) – Isa
2009
«Surmatants»
(Mai Murdmaa) – Edgar
2010
«Petruška pärastlõuna»
(Vanemuine, koreograaf-lavastaja Pontus Lidberg) – Fantaasiaolend, Nukumeister

Lavastajana
2002
«Toamonodraama»
(Vanemuine)
2003
«L`Amour»
(Vanemuine)
2005
«Anathema»
(Vanemuine)
2006
«Passenger»
(Vanemuine, osales rahvusvahelisel koreograafide festivalil Hannoveris)
2008
«Zarathustra»
(Vanemuine)
«Vaikimine»
(Vanemuine, osales Peterburis rahvusvahelisel monolavastuste festivalil Monokkel)
2009
«Kevade»
(Vanemuine)

Allikas: Vikipeedia/Vanemuine

Kommentaarid

Paavo Nõgene, Vanemuise teatrijuht
«Ruslan on andekas tantsija ja koreograaf. Mis veel olulisem – Ruslan on hea kolleeg. Mind isiklikult üllatas ta väga uudse, huvitava ja hea lahendusega Oskar Lutsu romaanile «Kevade», mis Eesti teatri aastaauhindade jagamisel ka balleti- ja tantsulavastuste eriauhinna pälvis.

Järgmise kahe aasta jooksul on teater Stepanovile pakkunud lausa kahe uue tantsulavastuse lavaletoomist. Nii jõuab järgmise aasta mais lavale kontsert-tantsuetendus menuansambel ABBA loomingule, mõnda aega hiljem uue muusikaga tantsulavastus «Karrrmen».»

Ina Nagle, Ruslani tantsuõpetaja Valgas
«Ruslan tantsis Valga stuudio Joy tantsutrupis Richard, kus olid koos väga loomingulised noored, kes tantsisid hästi ja olid head sõbrad, toetasid oma otsingutes üksteist ja mind.

Koos Aleksei Akimoviga lõid nad kahekesi ka oma tantse ja esinesid duona. Ruslanil on tugev iseloom, ta on selgrooga inimene, nagu öeldakse. Tal on olnud alati ainulaadseid huvitavaid ideid ja ta on valmis minema oma unikaalset teed. Kujutan ette, et ega see võõras keeles koreograafia tegemine Vanemuise paljurahvuselise trupiga kerge ole, aga tal läheb hästi ja mul on selle üle väga hea meel.»