Väikese vindi ja närvikõdiga etendus elust enesest

Kristiina Järve, Tartu Postimees

Lavastus «Jooksvad kulud» jõudis Sadamateatris läbi viperuste 2. novembril teise mängukorrani, mis pakkus nii näitlejatele kui ka vaatajatele esietendusega võrdväärselt närvikõdi.

Enne etenduse algust astus publiku ette Vanemuise draamajuht Sven Karja, kellel oli vaatajatele halb ja hea uudis: lavastuses kolme tegelast kehastav Jan Uuspõld oli haigestunud, kuid talle on leitud asendajad.

Karja pakkus publikule võimalust osa saada ainukordsest eksperimendist Eesti teatris, kus näitleja astub lavale, tegemata ühtki proovi lavastuses, mis ka teistel näitlejatel alles sisse mängimata.

Lihtne lugu

Publik näitas välja oma heatahtlikku suhtumist, siit-sealt kostvad nõustumist märkivad hüüded ja naljatlev pomin lubasid etendusega alustada.

Lugu iseenesest on lihtne.

30-aastane Vasja (Tanel Jonas) võtab pangast laenu, mille vormistab talle kena pangapreili Ženja (Alina Karmazina), keda omakorda piitsutab tagant ülemus Kirill (asendusest Ott Sepp).

Ülemusel on algusest peale laenuga seonduvad kurikavalad mõtted, mille tulemusel jääb Vasja ilma laenust ja ka tagatiseks antud korterist, mida ta jagab õe Lizaga (Marika Barabanštšikova).

Lizal on kinnisidee saada armukesega (Jüri Lumiste) laps (asendusest Martin Kõiv), kelle sünnitaks talle kunstliku viljastamise teel surrogaatema Amanda (Helen Hansberg).

Etendust saadab deklareerimata tuludega Jeesuse (Martin Kõiv) kontrolliv pilk ja gongilöögid, mis alustavad ja lõpetavad laenamist, pardon, mängu.

Nimetamata on veel Raivo Adlase episoodiline doktor Kolja roll ning seitsmeliikmeline poistekamp, kes kannab üldnimetust Petjad.

Tõenäoliselt mõjutas publikut etenduse vältel kuklas istuv teadmine, et näitlejad on esimest korda koos ja ei oska isegi ennustada, mis saama hakkab. See muutis vaatajad näitlejatega võrdsemaks kui tavaliselt harjutud.

Ott Sepa ilmumine tekitas publikus kiitva kahina, pangaametnik Kirilli punase mapi vahelt paistev ning aeg-ajalt väljalibisev osaraamat tuletasid meelde kokkulepitud mängureegleid ja lubas samas vaatajatele mõned naeruturtsatused.

Ilmselt oleks publiku reageering olnud hoopis teistsugune, kui kogu etenduseelne sissejuhatus oleks olemata olnud.

Mängulust

Mängulust, millega näitlejad esinesid, on kiiduväärne. Ott Sepa ja Alina Karmazina tuline dialoog jõudis ühel hetkel selleni, et näitlejad koos publikuga naersid, lõhkumata seejuures teatriillusiooni.

Tunnustuse on ära teeninud kõik näitlejad, eriti tuleb esile tuua Tanel Jonast, kelle sisukas osatäitmine pakkus meeldiva üllatuse. Martin Kõiv ja Ott Sepp näitasid, et pea ees tundmatus kohas vette hüppajad võivad kenasti pinnale tõusta.

Iga etendus on kordumatu ja meeldejääv. «Jooksvate kulude» klaasist liuguksed avanevad taas 18. novembril ning siis juba ilmselt teistsuguse sisuga. Sellegipoolest tasub reaalsete kulude jooksutamise asemel vaadata, kuidas on nendega lood teatrilaval.

Venelanna näidend ja lavastus
• Venelanna Viktoria Nikiforova «Jooksvad kulud» esietendus Sadamateatris 20. oktoobril.
• Lavastas Moskvast pärit Aljona Anohhina.
• Teine etendus 26. oktoobril jäi ära Jan Uuspõllu autoavarii tõttu.
• 2. novembri etendus tuli vaatajate ette ilma Jan Uuspõlluta.