Uus teatrijuht lubab stabiilsust

Küsimustele vastab ligi poole oma elust, 26 eluaastast 11 Vanemuises töötanud ja valgustusala abitöölisest peaprodutsendiks tõusnud Paavo Nõgene, kes asub uuest aastast Aivar Mäe asemel Vanemuise tüüri juurde.

Kes ja mida on teile soovinud alates 30. mai pärastlõunast, mil kultuuriministeerium andis teada, et minister Raivo Palmaru kinnitab teid neljaks aastaks Vanemuise teatri direktoriks?
Kõige rohkem on soovitud õnne, jaksu ja vastupidavust. Ma ei oleks oodanud, et soovijaid on nii palju, et reaktsioon on positiivses mõttes tormiline.
Kõnesid, SMS-e ja e-maile tuleb praeguseni igalt poolt. Üks seni viimaseid oli rahvusooperi Estonia direktorilt, kes soovis tarmu ja tasakaalu, jõudu, jaksu ja paksu nahka vastupidamiseks.

Milline on vanemuislaste suhtumine?
Kui jõudsin teisipäeva õhtul Tartusse ja läksin «Chessi» proovi, oli palju neid, kes soovisid jõudu ja õnne. Ühtegi kurba nägu ma veel ei ole kohanud, aga kindlasti neid kuskil on.
Ma olen töötanud Vanemuises 11 aastat, lisaks sellele varem jooksnud «Carmenis» püssiga ringi ja teinud kaasa teistes etendustes kuuel aastal. Kõik see on andnud võimaluse nii kolleegidel mind kui ka minul neid tundma õppida.

Kas poleks siiski parem olnud, kui Vanemuise juhiks oleks kandideerinud ja saanud keegi väljastpoolt kollektiivi?
Ma julgen väita, et vanemuislaste seisukohalt on pigem positiivne, kui juht tuleb nende endi hulgast.
Kolm ja pool aastat tagasi tuli Aivar (Jaak Villeri Vanemuise juhi kohal välja vahetanud Aivar Mäe – R. H.) ja hakkas maja struktuuri ja organisatsiooni reformima. Tulemusteni jõudmine võttis aega poolteist aastat ja järgmised kaks aastat on olnud suhteliselt stabiilne.
Minu arvates ei vaja teater täna muutusi, vaid stabiilsuse jätkumist. Ja ma arvan, et oma maja inimene suudab turvalisust kollektiivile kõige paremini pakkuda.

Ega te ometi arva, et teatrijuhi amet on kergete killast?
Teatrijuhi amet on raske, eriti Vanemuises, sest oleme ainuke kolme žanri teater. Ja seista 364 töötaja ees, kellest üle poole on loominguline kollektiiv, on kindlasti väga keeruline. Aga elu ei peagi kerge ja lihtne olema.

Olete silma paistnud muusikalide produtseerimisel. Kui palju tuleb nüüd mängukavasse muusikale?
Vanemuise järgmise hooaja lavastuste 500 mängukorra hulgas on kahe muusikali ehk siis «Chessi» ja «Verevendade» mängukordi vähem kui 20. Ma arvan, et seda ei ole liiga palju.
Järgmise hooaja repertuaari pole uusi muusikale planeeritud. Edaspidi kavatseme suured muusikaliprojektid viia tagasi suvisesse aega ja vabasse õhku, nii nagu seda olid «Evita», «Jesus Christ Superstar» ja «Aida». Suvel soovib inimene olla ikka vabas õhus.

Kui palju võib teile saada takistuseks see, et teil ei ole kõrgemat haridust?
Eestis teatrijuhtimist ei õpetata. Seda, kas ma saan oma olemasoleva hariduse, seniste teadmiste ja kogemustega hakkama, kas mul on piisavalt haritust selleks, et Vanemuise teatrit juhtida, seda saab hinnata hiljem.
Ise arvan ja loodan, et kõrgema hariduse puudumine ei saa mulle takistuseks. Pealegi ma ikkagi õpin avatud ülikoolis suhtekorraldust ja loodan kõrghariduse diplomi teatrijuhiks olemise ajal kätte saada.

Mida ja kes peaks lavastama nii, et teatriaasta auhindamisel oleks laureaatide hulgas senisest märgatavalt enam vanemuislasi?
Teater kui kunst sünnib iga päev uuesti. Ei ole võimalik kindlalt ennustada, kas mingi kindel lavastaja ja mõni näitemäng toob kaasa kunstilise kõrgsaavutuse, kindla edu.
Loomulikult me püüame, ennekõike loomingulised juhid püüavad repertuaari valida parimat, aga alles tööprotsessis ilmneb, millises vormis on konkreetsel lavastusperioodil nii lavastaja kui ka näitlejad.

Mismoodi kavatsete juhtida teatri loomingulist poolt?
Teatrijuhi kohustuseks on teatri kui organisatsiooni igapäevane juhtimine. Teatrijuht koordineerib ka loomenõukogu tööd, kus kõige olulisemad persoonid on muusikajuht, draamajuht ja balletijuht.
Nemad koos kirjandusala toimetajatega kujundavad repertuaari, teevad ettepanekuid loomenõukogule lavastuste repertuaari võtmiseks. Nemad otsustavad, kes võiksid lavastada.
Siin ei hakka teatrijuht oma ideid peale suruma, see on loominguliste juhtide kohustus ja vastutus. Loomulikult jääb teatrijuhile lõpuks võimalus saada kriitikanooled.

Kumb on tähtsam, kas kriitikute arvamused või väljamüüdud saalid?
Mõlemad on olulised. Kriitikute puhul on muidugi oluline, kes on kritiseerija. Kui positiivne kriitika tuleb mõne festivali võiduna, nagu tuli äsja meie lastelavastusele «Suur kuri hunt» festivalilt «Draamake», siis see on loomulikult trupile väga suur motivaator.
Ja kindlasti on oluline, et meie vastu tunneksid huvi võimalikult paljud teatrisõbrad, et me saaksime võimalikult paljudele teatrielamust pakkuda.

Mida te teeksite juhi ametis siis, kui teile tuiguks koridoris vastu mõni näitleja, näiteks Jan Uuspõld, kes ei suudaks lavale minna, kuigi etenduseni on pool tundi?
Etenduse kvaliteet ei või kannatada. Kui keegi teeb rolli, milles teda ei ole võimalik asendada, mille dublanti ei ole määratud, siis seda näitlejat kindlasti lavale ei lubata.

Mida teeksite siis, kui äkitselt selgub, et Vanemuisel ei olegi eelarves 5,5 miljoni krooni suurune auk nagu praegu, vaid kolm korda suurem?
Esiteks, nii suured augud ei saa tekkida üleöö.
Ja teiseks, tegemist on rahaga, mis on täna teatrile ministeeriumilt tulemata, me lihtsalt ootame seda ja küll see ka tuleb. See aga ei tähenda, et teatril oleks 5,5 miljoni kroonine auk eelarves.
Asi ulatub aastavahetusse 2004/2005, kui TALO (ametiliitude keskorganisatsioon – R. H.) ja riigi kokkuleppe kohaselt tõsteti kultuuritöötajate palku, kuid Vanemuise rahalised vahendid kokkulepitud mahus ei suurenenud.
Aga sellega ministeerium tegeleb ja ma olen täiesti veendunud, et leitakse õiglane lahendus.

Kes saab uueks peaprodutsendiks, kui te 2. jaanuaril asute teatrijuhi kohale?
Peaprodutsendi üks kohustusi on seni olnud teatrijuhi asendamine tema eemalviibimise ajal. Peaprodutsendi koht kaob ja kohustused jagunevad erinevate struktuuride vahel. Suuremad projektid jäävad teatrijuhi ja finantsjuhi kontrolli alla.

Alati on teil seljas valge särk ja ülikond, soeng viimistletud. Miks te eelistate just sellist üliväga korralikku välimust, kui muu teatrirahvas on rõivastuses boheemlaslikult vaba?
Ma lihtsalt olen harjunud nii tööl käima.

Pool elust Vanemuises
• Paavo Nõgene sündis 13. märtsil 1980 Tartus.
• Lõpetanud Karlova gümnaasiumi, õppinud altviiulit ja löökpille.
• Õpib Tartu Ülikooli avatud ülikoolis esimesel kursusel suhtekorraldust.
• Vanemuises tööl aastast 1995, direktorina alustab 2. jaanuaril 2007.
• Reformierakonna liige.
• Vallaline.