Uus muusikajuht koges publiku rahulolu
Kuigi Vanemuise teatri muusikajuhti Hendrik Vestmanni ootas pärast «Madame Butterfly» teist esietendust Vanemuises eesti-, vene- ja lätikeelne banketiseltskond, leidis ta Postimehe lugejatele mõeldes siiski veerand tundi aega küsimustele vastata.
Mille poolest – lisaks solistidele – erines ooperi «Madame Butterfly» esimene esietendus reedel teisest, mis toimus laupäeval?
Minu meelest olid need täiesti võrdväärsed etendused. Ja publik jäi kuuldavasti väga kenasti rahule mõlemal õhtul.
Kumba etendust kiitis rohkem teie ema Silvia Vestmann, kes on esitanud «Madame Butterfly» nimiosa eelmises Vanemuise lavastuses veerand sajandit tagasi?
Sellest ei oleks hea kirjutada… Aga ütleme nii, et ema närveeris rohkem enne esimest esietendust.
Mis teile meenub toonasest lavastusest, kus te ju isegi olite laval?
Olin siis kolme- kuni viieaastasena laval ja mängisin Butterfly last. See oli minu esimene roll. Mäletan, et pidin minema laval majaukse taha, ja kui etendus läbi sai, keeras lava meid tagant ette. Mulle hirmsasti meeldis see lavaga sõitmine. Muide, dirigendiks tahtsin saada juba siis.
Kuidas laabus ooperi «Madame Butterfly» lavastaja Guntis Gailitise ja teie kui lavastuse muusikajuhi koostöö?
Meil olid prooviplaanid väga hästi ette valmistatud, igaks nädalaks tegime täpsed kavad, kellega kui kaua proovides töötame.
Guntis teadis täpselt, mida ta tahab. Sellise lavastajaga, kes lähtub muusikast, on hea koostööd teha. Ma sain temalt ka ideid, näiteks tempode valikul. Ta on äärmiselt nõudlik ja ka väga aus lavastaja – ütleb välja, mida mõtleb, ja vahel päris julmalt. Aga me kõik jäime ellu!
Mida Vanemuine kui muusikateater alanud hooajal veel pakub?
Kuu aja pärast on siinsamas väikeses majas «La Traviata» esietendus, aprilli lõpus on kavas «Maskiballi» taaslavastus. Nendele lisaks tuleb detsembris välja operetiprogramm «Ah, ilma naisteta…», veebruaris «West Side Story» ja suvel «Cats».
Millised märksõnad iseloomustavad Vanemuise selle hooaja muusikalavastusi?
Meil on kavas dramaatilised lavastused – palju ilusat muusikat kurva lõpuga. Üritame seda järgmisel hooajal tasakaalustada.
Miks kõlas Vanemuise teatri ja kontserdimaja hooaegade ühisel avakontserdil 15. septembril teie dirigeerimisel ainult saksa heliloojate Wagneri, Schumanni ja Brahmsi loomingut?
Et ma tulin Tartusse tööle Saksamaalt, oli omamoodi sümboolne teha kava saksa muusikast. Mõtlesin, et kui ma alustan teatri uue muusikajuhina, siis annan kuulata teiste hulgas sellise teose, mida ei ole Vanemuises ammu mängitud, ja Schumanni mängitakse Saksamaalgi vähe.
Millest koosneb Vanemuise orkestri kogu hooaja kontserdikava, ega see ole ometi tulvil sakslaste teoseid?
Ei, meil on väga mitmekülgne hooaeg. Mängime näiteks eesti muusikat, filmimuusikat, anname muusikalikontserdi, pakume nii barokk- kui ka kaasaegset muusikat. Ma soovin, et orkester saaks mängida võimalikult eripalgelist repertuaari.
Kuidas hindate tänast Eesti muusikaelu?
Olen Eestist palju ära olnud. Tavaliselt sain kodus käia vaid mõne nädala suvel, kui teatrid puhkasid, ja nii ei olnud mul võimalik Eesti muusikateatritel silma peal hoida. Üritasin küll interneti kaudu kursis olla, aga oma silm on siiski kuningas.
Mida arvate Tõnu Kaljuste kavast tuua tema Nargen Opera nimelise projektiteatri sildi all kuulajate ette igal aastaajal üks Haydni kammerooper?
Ma leian, et see on väga hea idee, sest Haydnil on ju palju oopereid, aga nendest tuntakse laiemalt võib-olla ainult «Apteekrit». Kui sedagi… Ka mina tahan millalgi Tartus tuua lavale mõne sellise ooperi, mida pole siin kunagi tehtud, mis oleks aga põnev ja millele jätkuks ka publikut.
Aga me peaksime paar esimest hooaega olema siiski n-ö akadeemilisema suunaga, et tuua Vanemuisesse vanu häid oopereid armastavad kuulajad. Ja seepärast lavastamegi selliseid oopereid nagu «Madame Butterfly».
CV
• Hendrik Vestmann (30) lõpetas cum laude Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise ja orkestridirigeerimise erialal vastavalt aastail 1996 ja 2002.
• Lõpetanud 2002. aastal ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis magistrantuuri orkestridirigeerimise erialal, asus tööle Heidelbergi linnateatri dirigendina
• Vanemuise muusikajuht ja peadirigent 1. septembrist 2004