Loe

Uuel hooajal kõlab muusika kõrval laval rohkem eesti keelt

Raimu Hanson, Tartu Postimees

KONTSERDID, OOPERID JA BALLETID. Vanemuise sümfooniaorkester toob algatuseks kuulajate ette Heino Elleri, Sergei Rahmaninovi ja Pjotr Tšaikovski loomingut.

Vanemuise sümfooniaorkester valmistub kontserdimaja laval teatri uue, 153. hooaja avakontserdiks, mida dirigeerib teatri muusikajuht ja peadirigent Risto Joost. Läinud hooaeg tõi kontsertide kõrval kaasa suurejoonelisi ooperiesietendusi. Milliseks kujunevad eelolevad kuud kuni mai lõpuni?

Hooaja avakontserdid on 2. septembril tartlastele, järgmisel õhtul pärnakatele ja pühapäeval tallinlastele. Kavas on kolme helilooja loomingut. Risto Joosti sõnul on Sergei Rahmaninovi klaverikontsert nr 2 ja Pjotr Tšaikovski sümfoonia nr 6 muusikaajaloo kõige silmapaistvamad teosed oma žanris, Heino Elleri «Pidulik avamäng» D-duur on aga unustuste hõlma vajunud pärl.

Rahmaninovi klaverikontserdil on orkestrantide kõrval laval pianist Tähe-Lee Liiv. Ta on telesaatesarja «Klassikatähed» 2020. aasta võitja ja säranud ka rahvusvahelistel festivalidel. Vanemuise sümfooniaorkester andis talle eripreemia ja võimaluse ühisel laval esineda.

Võimsad lavastused

Läinud hooajal rõõmustas Vanemuine kui muusikateater publikut suurte ooperite esietendustega: Wolfgang Amadeus Mozarti «Don Giovanni», Gaetano Donizetti «Linda di Chamounix», Ardo Ran Varrese «Põrgupõhja uus Vanapagan» ning mõistagi Richard Wagneri «Tristan ja Isolde».

Vaatajaid rõõmustasid muu hulgas Pjotr Tšaikovski ballett «Luikede järv» ning balletiõhtu «Tulilind/Šahrazad» Igor Stravinski ja Nikolai Rimski-Korsakovi muusikale.

Milliseid uusi muusikalavastusi on kavas alanud hooajal lisaks 19. augustil Sadamateatris esietendunud Tõnis Kaumanni tragikoomilisele ooperile «Kaubamaja»? Risto Joost nimetas kõigepealt koostöös balletitrupiga valmivat Pjotr Tšaikovski «Pähklipurejat», mida lavastab Mare Tommingas. «Selles mõttes on esimene poolaasta kontrastse muusikaga täidetud, lisaks põhirepertuaar,» ütles peadirigent. Hooaja teises pooles on kogu muusikateatri uusrepertuaari sõnaline osa ehk lauldav keel meie emakeel. «See on suurepärane,» lisas Joost.

Sealhulgas tuleb Vanemuise väikeses majas lavale lastelavastusena instrumente tutvustav «Peeter ja hunt», mida vanem põlvkond teab pealkirjaga «Petja ja hunt». «Sergei Prokofjevi suurepärase muusikalise jutustuse lavastab Janek Savolainen ja on ka ise osaline,» ütles peadirigent.

Veebruaris esietendub lastemuusikal «Sipsik», mille heliloojad on Ewert Sundja ja Tauno Aints. Lavastab Maria Annus. Viimane muusikaosakonna suurem uuslavastus on Eino Tambergi ooper «Cyrano de Bergerac». «Mare Tommingas annab lavastajana sellele täiesti uue tõlgenduse,» lisas Risto Joost.

Uued kontserdid

Eelmisel hooajal mängukavasse lisandunud ja mõni teinegi muusikalavastus on vaatajate ees ka alanud 153. hooajal. Sümfooniaorkestrit saab kuulata filmimuusika kontserdil, ooperigalal, advendi-, kevadja hooaja lõppkontserdil. Uus algatus on hingedepäeva kontsert. Kevadel on kavas Elleri kooli orkestriga ühiselt kontserdimajas publiku ette tulla.

Mulluste uute suurte muusikalavastuste puhul on kiidetud Vanemuise sümfooniaorkestri säravat mängu, justkui uuele tasemele tõusmist. Kuidas on see saavutatud? Risto Joost nimetas ühe asjaoluna seda, et muusikalavastustel ei ole teatri repertuaaris enam nii suurt osakaalu kui varem ning muusikud mängivad rohkem seda, mida nad on juba selgeks õppinud. Pealegi on koroona tõttu olnud võimalik varasemast enam harjutada.

«Suunasime fookuse sellele, et koosmäng oleks võimalikult kõrgel tasemel,» lausus Risto Joost. «Arvan, et Vanemuise orkester on võimeline olema ükskõik millise Euroopa tipporkestri tasemel. Me peame lihtsalt oma võimalusi ära kasutama, uskuma rohkem iseendasse ja muidugi mängima väga head repertuaari. Seda me õnneks ka teeme.»

Eesti muusikateater sai alguse 140 aastat tagasi

Vanemuise äsja alanud uuel, 153. hooajal möödub 140 aastat Eesti muusikateatri sünnist.

Teatri ajaloost on lugeda, et 1880. aastate keskpaigaks oli Vanemuise näitetrupp kasvanud sajaliikmeliseks ning etendusi anti järjepidevalt. Teatri arendamises olid August Wiera kõrval ametis näitejuhid Ludvig Menning ja Hugo Techner, kes tegelesid põhiliselt draamalavastustega. Wiera taktikepi all sai aga aastal 1883 lavaküpseks esimese eestikeelse muusikalavastusena Carl Maria von Weberi «Preziosa».

Seda peetakse eestikeelse muusikateatri algusaastaks. Lavastus püsis Vanemuise mängukavas aastani 1903, seda mängiti kokku 114 korda. Wiera tõi suure muusikaarmastajana teatrilavale nii operette kui ka laulumänge, mis sajandi lõpuaastail hakkasid mängukavas domineerima. 1899. aastal jõudis Vanemuise lavale esimese ooperina Étienne Méhuli «Joosep Egiptuses».

(Tartu Postimees, 31.08.2022)

31.08.2022