Uudne lähenemine “The Sound of Musicals”

Christel Karits, Äripäev

Kui te armastate muusikali, olete avatud eksperimendile ning teis on pisutki lapselikku mängulusti, minge ja kuulake Norra tenori Stephen Hanseni soolokontserti “The Sound of Musicals”. See, mis laval toimub, on vabastav ja üllatav.

On katsetusi ning sügavat tunnet. Igav ei hakka mingil juhul. Muidugi, kui te suudate ikka väga suurt annust romantikat vastu võtta.

Läinud pühapäevane Stephen Hanseni kontsert tõi Pärnu kontserdimaja saali publikut täis ning enamik neist lahkus pärast pooltteist tundi helinaga südames.

Lavalt kandus kuulajateni siirast rõõmu ning aeg ajalt ehk põhjamaisele publikule harjumatut mängulisust. Klaverimängija ja õhtujuhi rollis olev Tarmo Leinatammgi peab tuure juurde keerama, et Stepheni ülevoolava suhtlusega sammu pidada. (Muide, norrakas räägib ka muhedalt eesti keelt.)

Kavalehelt loen, et ettekandmisele tuleb üle kolmekümne muusikalihiti. Pooleteist tunni jooksul? Hiljem saab selgeks, et see on küll võimalik, kui lugusid kokku miksida.

Lugusid kokku seganud on Stephen Hansen rõõmuga ning palju. Ta kirjeldab innustunult oma hommikut ja laulab hitte, mis teda toimetuste juures tavaliselt saadavad. West Side Story’st esitab ta läbilõike vaid löökpillide saatel.