Uinunud Alice’i toas teeb imesid lavamaagia

Vanemuise suures majas laupäeval esietendunud tantsulavastus «Alice Imedemaal» on täis lavamaagiat, mis peaks avardama nii laste kui ka täiskasvanute fantaasiat.
Täiskasvanuile peaksid pakkuma lõbu humoorikad lavakujud, nutikas multimeedia ja osav lavatehnika kasutamine.
Lastele on tähtis värvikas ja ilus etendus. Samas tutvustab lavastus neile muusikat, mis erineb raadios kõlavast helipildist.
Suurt osa etendab ka Sįndor Kallósi muusika tavatu esitamine – salvestise kõrval on kasutatud elavat muusikat Lauri Sirbi dirigeerimisel.

Mitme meediumi abil

Idee jutustada Alice’i lugu erinevate meediumide abil on suhteliselt vana. Üks esimesi kinolinale jõudnud filme Alice’i seiklustest Imedemaal valmis 1933. aastal Norman Z. McLeodi käe all, siis kasutati uudset animatsiooni ja filmi segu.
Tore oli nüüd Tartus näha, et tehnikasaavutuste ja käepärase maagia kasutamine nägemuste nähtavaks manamisel annab endiselt huvitavaid lahendusi.
Vanemuise teatri «Alice Imedemaal» näitab meile Alice’i (Hye Min Kim) elustuvaid unenägusid, kusjuures kogu etenduse Imedemaa on tabatav juba algul Alice’i toas, kus tüdruk uinub.
Tavalise toa tavaline sisustus transformeerub fantaasiaküllaseks maailmaks, kus uue elu leiavad nii mänguasjad kui ka mööbliesemed.
Olgugi et suurepäraste multimeediataustade ja -efektide autoriks on noor tunnustatud animafilmide looja Kaspar Jancis, ei ole etenduse lahendus ja kulgemine väga filmilik.
Rohkem kui filmile või tavalisele etendusele sarnaneb tantsulavastusest «Alice Imedemaal» saadud teatrielamus pigem sellega, mis sugeneb koomiksi lugemisest või netis surfamisest.

Kujundus kui arvutis

«Alice’i» lavapilt meenutab arvutiekraani: avanevad üha uued aknad, mis juhivad tähelepanu tähtsatele detailidele, jagavad infot või kommentaare.
Kui alguses tundubki selline jutustamisviis pisut häiriv, siis on asi pigem selles, et midagi seesugust pole laval ennem nähtud. Harjumisel kasvab rõõm uute nutikate leidude kasutamisest.
Lavastaja ja koreograaf Mai Murdmaa ei ole rõhku pannud niivõrd erinevatele tantsunumbritele kui just rollile isikupärase liikumise loomisele ja esitamisele. Nähtavalt on siin mõju avaldanud multifilmidest tuttav lõbus ja pisut groteskne liikumisviis.
Erilist tähelepanu väärivad kindlasti Jänes (Janek Savolainen), Konn (Sirje Põder) ja Rott (Maarja Paugus). Need on vaid üksikud silmajäänud tervest reast tegelastest.
Jelena Karpova ja Oleg Titovi ühist mitmetasandilist Hertsoginna rolli on paraku raske lühidalt leheveergudel kirjeldada. Selle tegelaskuju toimimise võimalikkuse saab selgeks vaid etenduses.
Oma kujundi- ja detailirohkuses pakub «Alice» huvi enam kui ühekordsel vaatamisel. Ilusad pildid peaksid naerutama nii noori kui ka vanu ning ärgitama neid oma unistustes olema alati samm tehnika võimalustest eespool.

Alice’i seiklused
• Vanemuises laupäeval esietendunud tantsulavastus «Alice Imedemaal» põhineb Lewis Carrolli raamatul.
• Helilooja Sįndor Kallós, lavastaja Mai Murdmaa, kunstnik Kaspar Jancis.
• Tantsib Vanemuise balletitrupp, nimiosas Hye Min Kim.