Tuttavalt helisev muusikal Vanemuises
Tallina Kosmose kinos 1971. aasta lõpul ja 1972. aasta alguses linastunud film «Helisev muusika» püsis ekraanil järjest enam kui 500 seanssi ning seda käidi vaatamas sadu tuhandeid kordi. Lisaks kohustuslik esindatus iga aasta 1. jaanuari teleprogrammis, eelmised teatrilavastused ja Maria von Trappi mälestusteraamat. Pole kahtlust, et naiivselt lihtne, kuid liigutav lugu von Trappide pereansambli sünnist on üks tuntumaid ja armastatumaid moodsaid muinasjutte.
Nii populaarsete ja legendaarsete lugudega nagu «Helisev muusika» jalgratast leiutama ei hakata ja nii on ka Vanemuises etenduv muusikal ikka seesama filmist tuttav lugu. Laulusõnad on peas ja alati tead, mis järgmiseks juhtub. Aga vaevalt teisiti saakski. «Helisevast muusikast» ootadki tuttavat ja turvalist elamust ning Vanemuine siinkohal pettumust ei valmista.
«Helisev muusika» on vägagi peaosalise-keskne ning suurim vastutus on seega Maria kehastaja õlgadel. Lavastuse peaosa mängivad vaheldumisi Hanna-Liina Võsa ja Birgit Õigemeel, loosi tahtel sai esietenduses mängimise au endale Õigemeel, kelle jaoks on see esimene suur muusikaliroll.
Kui pärast telesaate «Eesti otsib superstaari» võitu pole Õigemeel oma senisel kolmel albumil just alati oma muusikalist võimekust näidata saanud, siis «Heliseva muusika» lood annavad talle võimaluse särada mitte ainult oma hääle, vaid ka üllatavalt võimsa füüsilise kohalolekuga. Õigemeel püsib muusikaliste etteastetega alati tugevalt etenduse keskmes ning hoiab publikut kindlalt käes, olgu ta laval üksi või koos teiste näitlejatega.
Siiski on kohati näha, et Õigemeel on küll väga võimekas laulja, kuid vähese lavakogemusega näitleja. Kui muusika lõpeb, muutub Õigemeel hetkega kohmetuks ja pisut rabedaks ning on näha, et näitlemine pole talle veel täiesti omaseks ja loomulikuks saanud. Kuid juba teises vaatuses on Õigemeel tunduvalt kindlam ka sõnalistes stseenides, nii et arvatavasti saab ta järgmistes etendustes juba kogu loo kestel jala kindlalt maha ning tunneb end tugevamana ka oma mugavustsoonist väljaspool.
Pisut rabe tundub kohati ka Raivo E. Tamm kapten von Trappi osas, jättes näiteks Mariale armastust avaldades mulje, nagu loeks teksti mõnele pärastlõunasele seebiseriaalile. Lõpuosas näitab Tamm aga näitlejameisterlikkuse tippu, elades täielikult sisse oma laste pärast muretseva isa rolli, kes väriseva häälega lauldes oma perele pääseteed välja mõtleb.
Õigemeele kõrval tõuseb lavastuse teiseks täheks aga hoopis Silvi Vrait abtissina, olles samas rollis laval olnud ka «Heliseva muusika» 2003. aasta lavastuses. Vrait ei libastu hetkekski, olles võrdselt tippvormis nii laulja kui näitlejana. Eks näitleja tugevust näitab paljuski ka see, kui kindlana ta teised enda kõrval tundma paneb, ning kogenud pedagoogina pole Vraidil sellega probleeme. Maria ja abtissi dialoogides tunneb ka Õigemeel end kõige kindlamini ning nende duettides kõlab tõeline energia.
Peale Maria tegelaskuju püsib «Helisev muusika» ka kapten von Trappi laste õlul ning etenduse noorimad näitlejad täidavad lava energia ja rõõmuga, särades Õigemeelega võrdselt kõigis ühistes stseenides.
Kunstnik Riina Degtjarenko lavakujundus on lihtne, kuid muusikali hinge hästi tabav, ei ole midagi üleliigset, kuid sobiv õhkkond on igas stseenis olemas ning Austria loodus ja Alpid on läbiva elemendina alati taustal.
Lavastaja Ain Mäeots on suutnud kõik lavastuse eripalgelised karakterid veenvalt välja tuua, kõik tegelaskujud on omal kohal ning kellegi puhul ei jää lihtsalt kohatäite muljet. Väga hästi on Mäeots osanud esile tuua ka lihtsa loo taustal ähvardavad poliitilised pinged, kasutades osavalt ära filmikaadreid natsi-Saksamaast. Vanemuise laval etenduv muusikal annab filmist tuttava edasi üsna autentsel ja muutmata kujul, kuid siiski piisavalt värskena, et ei tekiks muljet filmiversiooni lahjendatud variandist.
Kokkuvõttes on Vanemuise «Helisev muusika» tuttava loo turvaline taasjutustus, kuid seda parimas ning professionaalses mõttes.
Muusikal
• «Helisev muusika» Vanemuise teatri suures majas ja Nokia kontserdimajas
• Lavastaja Ain Mäeots, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Riina Degtjarenko, kostüümikunstnik Gerly Tinn
• Osades Hanna-Liina Võsa, Birgit Õigemeel, Jüri Lumiste, Raivo E. Tamm, Silvi Vrait, Karol Kuntsel jt