Turbotenor: kakskeelne veiderdamine ja kestvad ovatsioonid

Dagmar Reintam, SLÕhtuleht

Norra tenori Stephen Hanseni laupäevaõhtune kontsert “Sound of Musicals” pani Tartu publiku vaimustusest huilgama ja jalgu trampima. Laulja kutsuti tagasi lausa kaheks lisalooks ning pärast seda, kui ta oli neli korda kummardamas käinud, tuli tal ovatsioonide lõpetamiseks lavalt hüüda: “Koju! Minge koju!”

Stephen Hansen ei ole Eestis esimest korda. Meile on ta eelkõige tuntud Jeesusena muusikalist “Jesus Christ Superstar”. Muide, Hansen on Jeesust mänginud ligi 800 korda. Tarmo Leinatamme küsimuse peale, kas äkki teeks veel paarsada, no et saaks ikka tuhat täis, vastas laulja resoluutselt: “Ei-ei! Ma arvan, et kaheksasajast piisab mulle täiesti.”

Jeesuse kehastamiseks pikalt dieeti pidanud Hansen pole enam sugugi kõhnuke. Meenutame, et praegune kontserdituur kandis tööpealkirja “96 kilo tenorit”. Stephen on SL Õhtulehele varem öelnud, et ei häbene oma suurust: “Pavarotti kaalus 30aastasena 96 kilogrammi ringis… Ja tõeline tenor on uhke iga kilo üle!”

Jutud sajast kilost on tugevasti liialdatud

Tegelikult tundub hüperaktiivset Stephenit jälgides, et jutud ligi sajakilosest tenorist on eksitavad ja vaat et valedki. Viis, kuidas laulja kargleb, tantsib, jookseb, mässab – tundub, nagu hüpleks laval poisike, mitte 96kilone tenor.

Tarmo Leinatamm, kes kontserti klaveril saatis, ei jätnud siiski Stepheni üle nalja heitmata. Publiku panid naerust vappuma ka tema “tõlgitud” remargid – Leinatamm viskas laulja juttu vahendades oma humoristlikul kombel sinna vimkasid sekka.

“Küll on hea nalja teha, kui teine aru ei saa!” muigas ta ise. Rahvas naeris, Stephen seisis nõutu näoga, ning lõpuks teenisid mõlemad aplausi.

Viis, kuidas Hansen muusikalidest tuntud hitid kokku oli seganud, kastmeks ooperit ja isegi kabareelikke elemente juurde valanud, lausa vapustas. Seda kontserti võib julgelt soovitada ka neile, kes muusikalidest eriti lugu ei pea.

Stephen Hansen on siiski klassikalise häälekoolitusega tenor, kellele meeldib ka ooperit laulda, ja tema esituses (koguni kaks korda – teine plaanivälise lisaloona) kõlanud “Nessun Dorma” lõikas luust ja lihast läbi ning kinnisilmi võis ette kujutada vaat et kadunud Pavarottit ennast.

Muusikal ooperivõtmes või vastupidi?

Külalistena esinema palutud Gerli Padar ja Liisi Koikson sobisid muusikali ja ooperi värvikirevasse sulamisse kenasti, esimene ehk pisut rohkem kui teine. Gerli ja Liisi duett muusikalist “Show Boat” oli “iga uus on unustatud vana”-võtmes: nimelt miksis Hansen sellest 1927. aastal esietendunud muusikalist (väidetavalt esimesest muusikalist üldse), mida algselt laulsid Ava Gardner ja Kathryn Grayson, neiude jaoks kokku kaks laulu.

Kontserti kuulates ja vaadates sai päris ruttu selgeks, et Stephenile meeldib lugudega mänguliselt ringi käia, neid kokku sulatada, nende rütmi ja helistikkugi muuta. Samas käib see kõik naljatledes, Leinatammega lõõpides ja ise veiderdades. Ometi ei muutunud naljad tüütavaks, vastupidi – võimsad ooperiaariad hoidsid asja tasakaalus.

Kontserdi algul lubas Tarmo Leinatamm, et publik saab poolteist tundi järjest turbotenorit, ja see pidas paika.

Hansen jätkab tuuritamist ning muusikaelamuse osaliseks saab peale Tartu ka Jõhvi, Pärnu ja Tallinna publik. Norra tenori kontserdireis lõpeb 7. oktoobril.