Loe

Tulevikulootus Alfia Kamalova: lauljaks pühendumise võrdkuju

Postimees

Alfia Kamalova on 25-aastane kadestamisväärselt eesmärgikindel näitsik, kelle karjäärile on viimane aasta osutunud pöördeliseks – Kamalova vastu tuntakse üha suuremat huvi nii Eestis kui mujal maailmas.
16-aastaselt asus Kohtla-Järve tüdruk õppima Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli klaveriosakonda, teades juba siis, et tulevik seostub laulmisega. «Tahtsin lauljaks saada, aga olin selleks veel noor.»
Väga hea teoreetilise põhja ja muusikalise silmaringi andsid Kamalovale klaveriõpingud. «Praegu on mul tänu tugevatele baasteadmistele lauljana kergem,» räägib noor laulja. «Õpin palju rutem uut materjali ja seetõttu jääb rohkem aega sisulisele tööle.»
Tallinna tulles alustas Kamalova ka tõsisemaid lauluõpinguid, võttes eratunde Leili Tammelilt. 18-aastaselt astus ta Muusikaakadeemia ettevalmistusosakonda ja edasi Anu Kaalu lauluklassi. Alates 2003. aastast õpib Kamalova Sibeliuse akadeemias Anita Välkki juures ja jätkab nüüd Eestis magistriõppes.

Ei popmuusikale

Huvi laulmise vastu sai alguse muidugi popmuusikast. 13-aastaselt läks ta laulma Narva lauluansamblisse Lõbusad Noodid. «Juhendaja ütles kohe, et mul on ooperihääl, aga sellises vanuses ei taha seda kuulda,» seletab laulja.
«Alles hiljem mõistsin, et klassikalisel laulul on märksa kindlam tulevik kui estraadil. Vähesed jõuavad ju tuntuseni ja esinevad suurel laval – enamasti tähendab see tööd laevadel või suitsustes baarides, kus inimesed ei kuulagi sind,» teab ta.
Kui varem proovis andekas tulevikulootus oma ooperlikku häält estraadiliku maneeriga segada, siis praegu ta sellega enam riskida ei tahaks. «Vähesed ooperilauljad võivad endale näiteks muusikalis osalemist lubada – ooperi ja kergema muusika vahel laveerimine nõuab suurt kogemust ja tugevat tehnikat.»
Kamalova on alati teinud kõike äärmise pühendumisega. Ta on 9 aastat lauluga tegelenud ja viimase 5-6 aasta jooksul on see muutunud tal omamoodi elustiiliks. Ka klaverit võttis ta tõsiselt.
«Mul on harjumus, et andun kõigele, mida teen. Pidin vahel kümme tundi päevas harjutama, et minust midagi tuleks.»
Kamalova lõpetas Muusikaakadeemia ooperi-, mitte kammerlaulu erialal, kuid mõlemad suunad on talle hingelähedased.
«Kammerlaul on omaette põnev maailm. Eriti meeldivad mulle Tšaikovski, Rahmaninov, Brahms, Schubert, Schumann, Wolf.»
Viimasel Con Brio konkursil äratas Kamalova huvi koos pianist Naily Saripovaga. Žüriile avaldas sõbrannade vahetu koostöö muljet: nad pälvisid Eesti Kontserdi preemia, mis tähendab esinemisi mitmel pool Eestis.
Alfia Kamalova ja Naily Saripova hakkasid tihedamalt suhtlema juba Otsa kooli päevil, tatari päritolu lähendas neid veelgi.
«Naily on kannatlik ja fanaatiline, enda suhtes väga nõudlik,» iseloomustab laulja kolleegi.

Ooper kutsub

Con Briolt sai alguse teinegi konkursiedu. Eesti Raadio auhind võimaldas Mihkel Pollil ja Alfia Kamaloval osaleda Euroopa Ringhäälingute Liidu korraldataval konkursil New Talent 2005.
Nii Con Brio võitja Poll kui ka Kamalova pääsesid selle konkursi ajaloo esimeste Eesti esindajatena poolfinaali. Kamaloval oli enam kui küll põhjust end õnnelikuna tunda, kuid karjääri nimel tuleb teinekord teha keerulisi otsuseid.
Kamalova loobus Bratislavas toimuvast järgmisest voorust, kuna teda sidusid juba kokkulepped Vanemuise teatriga. Sügisel tuleb seal välja Mozarti «Võluflööt», milles tal on täita Pamina roll.
Järgmine hooaeg viib Kamalova aga Saksamaale, kus teda ootab 2-aastane leping Gieseni ooperiteatris. Septembris, samal ajal «Võluflöödiga», algavad seal Verdi «Falstaffi» lavaproovid, Eesti lauljanna mängib Nanettat.
Niisiis ootab ees pingeline periood, milles noor ooperilaulja püüab kohaneda kiirete saksa keele õpingute abil.
Ooperikogemust on Kamaloval juba piisavalt, et rääkida senistest lemmikrollidest, kuid noor lauljanna ei söanda ühtki tööd teiste hulgast esile tõsta.
«Kunagi mõtlesin, jah, unistuste rolli peale, aga nüüd olen õppinud kõike, mida ma teen, armastama. Igasse rolli tuleb süveneda ja niiviisi hakkavad kõik osad meeldima, teisiti ei olekski võimalik.»
Tulevik tundub talle paljutõotav ja huvitav.

27.07.2005