Tüdruk läks teatrist koju armi ja veriste käenukkidega
Anelle Elisabeth Birken, üheksa-aastane tüdruk, oli üks neist viieteistkümnest, kes läks esmaspäeval
suurde eluga tutvuma, ning ainuke, kes läks kaks tundi hiljem koju, käeseljal halvasti kokku kasvanud haav ja sõrmenukid veriselt kriimulised. «Kui issi kodus näeb, ehmatab ära,» arvas ta. Selline käsi oli aga teatri grimeerijate arvates väga ilus.Tüdrukust teatrihuvilise meelest tundus grimeerija Gretel Persidski pooletunnine töö tema käe peal veidike lima moodi. Kuidas arm paistab? «Tõepärane,» kostis Anelle Elisabeth Birken.
juubelihooaja esimesest teemaekskursioonist tuli osa saama peale tema veel üks tüdruk, üheksa vanemas eas naisterahvast ning neli meest, kelle hulgas oli ka üks poiss. Ega väga palju rohkem oleks grimmituppa, mis asub üsna lava lähedal, huvilisi ühekorraga mahtunudki.
Nõupidamisruumis
Kuid kõigepealt juhatasid
grimmiala noor juht Kelly Kullerkupp – ta on selles ametis praeguse hooaja algusest – ja projektijuht Maiken Nõmmoja ekskursandid teatrijuhi kabineti kõrvale nõupidamiste ruumi.Lauale olid valmis seatud mitme lavastuse kostüümide ja jumestuste kavandid. Nende järgi teevad tosin (kui keegi ei ole parajasti lapsepuhkusel) juuksur-grimeerijat ja grimeerija-juuksurit koostöös kunstnikuga näitlejatele, lauljatele ning tantsijatele vajaliku pea- ja näokujunduse.
Kullerkupp näitas slaide ja rääkis õhinal, et grimeerijail tuleb teha kõike, mida lavastuse heaks tarvis: läätsede silmamunale panekust kuni parukate valmistamiseni. Juuksed tellitakse üldjuhul välismaalt ja õmmeldakse karvhaaval erilise tülli peale. Parukad peavad välja nägema nagu päris ja pidama vastu kümneid etendusi, et siis lõpuks jääda laoriiulil järgmist lavastust ja uut kandjat ootama.
Ekskursandid esitasid grimmijuhile õige mitu küsimust. Näiteks, kus saab õppida grimeerijaks (Tallinna grimmikoolis, aga mujalgi) ning kas mõni näitleja pääseb lavale ka grimmita (ei!).
Kõige aktiivsem küsija oli Anelle Elisabeth Birken. Nagu veidi hiljem selgus, on tüdrukul väga suur teatrihuvi, nii et nähtud on kõik
ja Estonia lastelavastused. Kuigi alles üheksane, on tal juba lavakogemusi, sest ta käib Laulupesa laulustuudios ja tema esinemised solistina on olnud ikka edukad.Grimeerija Gretel Persidski tegi Anelle Elisabeth Birkeni käele koletu armi ja käenukid verekriimuliseks.
Kristjan Teedema
Grimmitoas
Tund nõupidamiste ruumis kadus märkamatult. Ees ootas tutvumine grimmitoaga, kus oli ootevalmis Gretel Persidski. Ta avaldas koos Kelly Kullerkupuga mõnegi ametisaladuse.
Tavalisest elust erineva näo saavad näitlejad mitut masti värvidega või ka hambalakkidega, aga kui tarvis, kinnitatakse nahale lisandid, mille valmistamiseks tuleb kasutusele võtta erinevaid materjale. Näiteks kips ja lateks. Vormitakse ninad, kõrvad ja muudki.
Omaette ooper on verega. Kui on vaja, et mingil hetkel purskub huulte vahelt verd, on valmis pandud vastavad kapslid.
Omaette ooper on verega. Kui on vaja, et mingil hetkel purskub huulte vahelt verd, on valmis pandud vastavad kapslid. Kui aga lavastaja on ette näinud suust vahu väljumist, on näitlejal abiks vahukapsel.
Mõnikord tundub kunstniku paberile pandud fantaasiat peaaegu et võimatu teoks teha. Selle näiteks tuli jutuks suvelavastuse «Kirvetüü» stseen, milles kaks narko- ja alkouimas Setumaa meest kuumutavad ehtsal gaasipliidi leegil vahukulpi ja vajutavad selle tulisena oma rinnale, nii et lavalt kandub publikusse lihakärsahaisu ja näha on kõrvetuse jälg nahal. Selleks on grimeerijad näitlejale kinnitanud rinnale turult ostetud lihatüki.
Grimmijuhi Kelly Kullerkupu jutus kordus refräänina mõte, et teatrimaagia saavutamisel tuleb grimeerijatel toimida psühholoogina. Grimm ja parukas peab olema selline, et rahul oleks nii näitleja kui ka kunstnik, lavastaja ja publik. Kusjuures lõpptulemus peaks olema nähtav saali viimastessegi ridadesse.
suurjuubelihooaja esimene teemaekskursioon lava taga tegutsevate teatrimaagia loojate juurde ei jää viimaseks. kommunikatsioonijuht Kertu Tombak teatas, et nii saavad huvilised tuttavaks suurepäraste grimeerijate (27. jaanuaril taas), rätsepate (17. veebruaril), maalisaali meistrite (16. märtsil) ja tehnikaspetsialistidega (14. aprillil).
Kõik ekskursioonid toimuvad
suures majas algusega kell 17 ja kestavad kaks tundi, piletiga. Kogunemine teatri suure maja kassa ees.