Toomas Eduri esimene lavastus arendab Vanemuise tantsijaid

Eesti ühe väljapaistvaima balletitantsija Toomas Eduri debüütlavastuse esietenduse järel avaldatud arvamustes ilmneb Eduri imetlemine ja «E-duuri» vajalikkus Vanemuise tantsutrupi arengus.
Reedel Vanemuise suures majas esietendunud kaheosalise klassikalise balletiõhtu «E-duur» lõppedes ei olnud publik aplausiga kitsi.
Lisaks plaksutamisele püsti seistes hüüdsid mõnedki braavo tantsijatele, veel enam aga balletiõhtu lavastanud Toomas Edurile, keda publik ja kriitikud on kiitnud mitmel pool maailmas.
Edur ruttas lavale saalist, käe kõrval trupi repetiitor Rufina Noor.

Vaheaplausid solistidele

«E-duuri» esimeses, veel enam aga barokset meeleolu loonud kujundusega teises osas teenisid solistid vaheaplause.
Esimeses pooles kõlas salvestiselt kolm osa Tšaikovski keelpillisekstetist «Souvenir de Florence». Soleerisid Mari Savitski ja Andrus Laur.
Teises pooles oli publikule eriliselt meele järele peaosas tantsinud Hirotaka Seki. Mozarti muusika oli kompositsiooniks liitnud lavastaja.
Kui eesriie oli sulgunud, kiitis tantsupedagoog Tiiu Randviir koreograafi ja lavastaja debüüti. Eriti vajalik on «E-duur» tema meelest seepärast, et arendab balletitruppi.

Etendused Oxfordis

Enam kui kolm nädalat tagasi tegi Edur pärast hüppeliigese vigastust ja kümnekuulist ravi taas kaasa Inglise Rahvusliku Balleti lavastuses «Uinuv kaunitar». Alanud nädalal on ta selle trupi külalisetendustel Oxfordis.
Mida, millal ja kus ta järgmiseks lavastada võtab, ei ole praegu veel teada.

Arvamused

Jüri Marran , Kunstnik:
Esimene osa oli väga huvitava koreograafiaga, see oli peaaegu täiuslik kompositsioon, aga Vanemuise tantsijatele käis see üle jõu. Selline koreograafia nõuab perfektset esitust, kuid eriti meesrühm ei saanud sellega hakkama.
Solistid said küll hakkama, aga meessolisti puhul tekitas probleemi kostüüm. Tema figuuri iseärasustega oli natuke üleliia mängitud. Et tema püksid olid ihuvärvi, tulid esile tema erakordselt jõulised tuharad, ja see hakkas domineerima.
Soleerival baleriinil oli probleeme miimikaga. See on sedalaadi kompositsioon, mis nõuab intellektuaalsuse väljendamist näos.
Esimeses osas ei teadnud ka teised baleriinid, mida teha oma näoga, ja nad ebalesid. Nähtavasti ei olnud nad saanud ülesannet anda miimikaga edasi meeleolulist sõnumit.
Teises osas, kus see ülesanne oli ilmselt antud, olid needsamad baleriinid suurepärased – elavad, rõõmsad, vahetud.
Teise osa solist oli suurepärane ja väga nauditav, aga mis mind häiris, oli sissejuhatus. Esiteks tuli see nii ootamatult – eesriie lahti ja kohe traagiline muusika! Ja sealjuures oli muusika ülevõimendatud ja plekine.
Teises osas oli koomikas maitsevääratusi ja mõned odavad väikesed naljakesed, näiteks üks tantsija alustas teistest varem. Kui midagi niisugust teha, siis väga läbimõeldult ja delikaatselt.
Üldiselt mõjusid teise osa rühmatantsud meeldivalt. Ja kuigi oli üksikuid terviklikke osi, tervikut ei tekkinud.
Edur oli ilmselt esimeses osas lähtunud enesest ja mitte mõelnud trupile. Me teame, kui suurepäraseid lavastusi on Vanemuise balletitrupp teinud, näiteks «Suveöö unenägu» või «Pähklipureja». Nii et see trupp on võimeline tegema küll terviklikke, ilusaid asju.

Maarja Pärn , Koreograafiatudeng:
Toomas Edur on super nii tantsija kui ka lavastajana. Tantsuõhtu esimene osa mingil määral küll loksus, välja paistis ebakindlust, oleks nagu liiga vara lavale tulnud. Pärast läks paremini.
Teine osa hoidis rõõmsat tuld lõpuni elavana, kogu aeg ootasin, mis järgmiseks tuleb. Minu meelest oli kõik kokkuvõttes hästi positiivne.

Tiiu Randviir , Balletipedagoog:
Minu meelest läks debüüt hästi. Toomas on võtnud lavastamist ilma hinnaalanduseta. Ta tuli ja lavastas nii, nagu ta tundis ja oleks ise tantsinud.
Kui päris aus olla, siis trupp ei ole talle praeguseks veel väga hästi järele tulnud. Aga üldiselt on Vanemuise tantsijad väga tublid, arvestades seda, kui raske see lavastus neile on – see kiirus ja need pöörded ja nii edasi on ikka kõrgem pilotaaž.
Kui vaadata, milline on praegu Vanemuise tantsijate repertuaar, siis niisugust lavastust ei ole neil varem olnud, ja seda on neile väga tarvis. Ja see on kõige tähtsam.