Teod – Mare Tommingas

Sirp

MARE TOMMINGAS, I.D.A. festivali peakorraldaja

Vanemuine korraldab I.D.A. festivali juba kuuendat korda. Meenutage festivali saamislugu – miks ja kuidas see sündis?

2000. aasta detsembris tähistas Vanemuise teater oma balleti asutaja, Ida Erika Elizabeth Urbeli 100. sünniaastapäeva. Et tegemist on ülimalt olulise isikuga nii Tartu kui ka kogu Eesti tantsukunsti ajaloos, sündis idee hakata korraldama iga-aastasi rahvusvahelisi tantsijate ja koreograafide kokkusaamisi.

Ikka eesmärgiga tantsukunsti väärtustada ja sellele tähelepanu tõmmata. Alates 2004. aastast toimub festival iga kahe aasta tagant. I.D.A. festivalil saavad kokku nüüdistants ja klassikaline ballett, samuti noored andekad koreograafid ja tantsijad Eestist ning väärt esinejad välismaalt.

On see esimene kord, kus festival laieneb ka Tallinna?

Jah, seda küll. Ja põhjus selles, et kui festivalile tuleb tantsumaailma selline täht nagu Iñaki Urlezaga Argentinast, siis oleks selge raiskamine anda vaid üks etendus Tartus. Nõnda annabki Iñaki Urlezaga ja tema trupp Ballet Concierto ühe etenduse pühapäeval Tartus Vanemuise suures majas ja teise esmaspäeval Tallinnas Estonia teatris.

Paar sõna festivali peaesinejatest. Miks just Iñaki Urlezaga Argentinast koos trupiga Ballet Concierto ning ungari trupp Compagnie Pal Frenak?

Maailmakuulsat argentiina tantsijat ja koreograafi Iñaki Urlezagat sai eesti publik näha tantsimas läinud kevadel, kui ta esines koos oma partneri Tamara Rojoga 29. aprillil rahvusvahelisele tantsupäevale pühendatud balletigalal Vanemuises. Kes seda oivalist esinemist nägid, mõistavad ilma pikema selgituseta, miks me ta tagasi kutsusime. See oli lihtsalt nii võimas ja meisterlik.

Seekord toob Iñaki Urlezaga balletitrupp eesti tantsupublikuni kaks erakordse tehnilise virtuoossuse ja lõunamaise temperamendiga esitatud lühiballetti. Tangoballetis “Destiny Buenos Aires” kõlavad Astor Piazzolla jt heliloojate loodud tangoviisid ning jutustatakse tango ajalugu tantsus ja pildis. Lühiballeti “Apollo and his Aunts” helilooja on Jacques Offenbach ja koreograaf Oscar Araizioni on inspireerinud Juan Carlos Ferrari näidend.

Aastatel 1995 – 2005 oli Iñaki Urlezaga Londoni Kuningliku Balleti esitantsija ning alates 2005. aastast on ta Hollandi Rahvusliku Balleti juhtiv külalissolist. Tema kõrget klassi ja meisterlikkust näitab kas või see, et 2000. aastal tunnistas Suurbritannia kriitikute ühing Iñaki Urlezaga aasta parimaks meestantsijaks ja 2003. aastal Argentina parimaks tantsijaks.

Laupäeval ja pühapäeval Tartu Sadamateatris esinev Compagnie Pal Frenak tegutseb nii Budapestis kui ka Pariisis ning on praegu ungari nüüdistantsu tuntuim nimi. Kindlasti väärib ta eesti tantsuhuvilistele lähemat tutvustamist. Tantsulavastuses “Fiúk” (“The Hidden Men”) tulevad lavale neli üsna napilt rõivastatud meest, kes koos publikuga sukelduvad meeste-poiste alateadvuse sügavikesse.

Festivali raames esietendus (küll juba eile) Sadamateatris “Nixon”? Miks on selle tantsulavastuse määratlus koreograafilis-poliitiline tragöödia ja peategelaseks Nixon? Huvitav, kas president Bushil oleks seda lavastust ka kasulik vaadata?

Ei oska öelda, kas ja kuidas Bush Janek Savolaineni tantsulavastusest aru saaks. Aga nagu “Nixoni” lavastaja-koreograaf ise on öelnud, huvitas teda kõigi nende ajaloost hästi teada poliitiliste afääride kõrval eeskätt see, mida Nixon pidi nii kõrgelt troonilt kukkudes üle elama. Teda huvitas ennekõike Nixoni inimlik pool.

Ajaloolisi sündmusi on aga selles lavastuses mitmel korral kujutatud paroodiliselt. Ja vähetähtis pole kindlasti ka peaosa tantsiva Aivar Kallaste väline sarnasus Nixoniga.

Festivali raames toimub ka Ida Urbeli nimeline konkurss, kus võistlevad noored tantsijad ja koreograafid. Kui palju on osalejaid?

Esimest korda anti konkursi võitjale Ida Urbeli nimeline stipendium välja eelmise I.D.A. festivali ajal kaks aastat tagasi. Siis läks see jagamisele ZUGA ühendatud tantsijate grupeeringu liikme Jarmo Karingu ja aastaid Heterostuudios tantsinud Maarja Pärna vahel.

Tänavu on Vanemuise tantsuteatri rajaja Ida Urbeli nime kandva stipendiumi suurus 20 000 krooni ning selle nimel võistleb 14 tööd: konkursile esitati 13 tantsulavastust ja üks tantsufilm. Stipendiumi peamine eesmärk ongi ärgitada noori tegijaid tulema oma uuemate tantsutöödega julgelt publiku ette.