Tenor näitab kiljatusi ja vibrasid
suures majas käivad muusikali «Sweeney Todd» proovid, et seda oleks taas võimalik publiku ette tuua. Nimiosas on ooperisolist tenor Rasmus Kull. Tema loomingulise vaimu teistlaadset väljavalamist saab vaadata sama maja fuajees ehk publikugaleriis – seal selgub, et auhinnatud tenor on ka andekas fotograaf.
Suure ruumi suurele seinale ja selle all paiknevatesse niššidesse on kujundatud Rasmus Kulli pildid näituseks «Kiljatused rohke vibraga». Nende vaatamisel ilmneb, millist tehakse siis, kui publik pole veel saali jõudnud või kui on sealt juba lahkunud.
Tavatutes kohtades
Kokku on tehnilisel toel saanud suurenduse, raami ja koha seinal 26 suurt ja 14 väikest fotot. Kõikidel on muusikateatriga seotud isikud, kaasa arvatud tantsija Sayaka Nagahiro, kelle Kull on jäädvustatud ooperi «Madama Butterfly» tegelasena.
Kull on pildistanud kolleege kohtades, kuhu kutselised fotograafid tavaliselt ei tiku. Ta on kaamerapäästikule vajutanud lava külgkardinate vahel, proovisaalides, etenduse ooteruumis, kohvikus. Mõned fotod, mille ta tuhandete piltide seast välja valis, on lavastustest, mida enam ei mängita. «Neid on tore meenutada,» lausus ta.
Väljapaneku ühes servas on kaks pilti bariton Simo Breedest. Ühele neist on tenor jäädvustanud lõõgastunud olekus kolleegi garderoobi tugitoolis, suu laulmiseks või haigutamiseks ammuli, teisel on bariton pärast lauljaile raske ooperi «Tulleminek» proovi kurnatud olekus, läbi nagu Läti raha.
Tervitus Hele Kõrvele
Tihedasti täis suure seina keskel on Rasmus Kulli autoportree, mis on tema sõnul ainukene läbinisti poseeritud foto näitusel. Tenoril on osaliselt seljas kostüüm, millega ta läheb lavale ooperis «Rehepapp», aga ülakeha on paljas ja nibud kaetud käega.
Foto on tehtud proovisaalis tevitusena näitleja Hele Kõrvele, kes nõnda nagu ka Rasmus Kull on õppinud Jõgeva muusikakoolis.
«Pilt sai nii imelik ja tore, et ma mõtlesin, et oleks vaja printida mõõdus meeter korda meeter viiskümmend ja panna fuajee seinale,» rääkis laulja.
Peegelselfid esietendustel
Kolm fotot on sellised, millele Rasmus Kull on ennast üles võtnud enne esietendust peeglivaates. Need on näituse puhul trükitud kataloogiski. Ta on teinud peegliselfisid enne iga esietendust, milles ta osaleb. Nüüdseks on neid olnud tema sõnul 31 või 32.
Esimene neist oli aastal 2008, Georg Malviuse operett «Savoy ball», kui laulja õppis veel Elleri muusikakoolis. Koosseisuliseks vanemuislaseks sai Rasmus Kull 2013.
«Pildistamine on mul olnud lapsest saati hinge peal,» ütles ta. «Esimene mälestus fotograafiast on filmitäis pilte, selle tegi vend Margus koolitööna valminud taluteemalises uurimuses. Mõnel pildil olid ka inimesed. Ühel fotol oli keegi porise õue peal, mulle nii kohutavalt hästi meeldis see pilt, et oleks tahtnud kaamera kätte võtta ja pildistamist õppida. Nüüd ma ei ole seda pilti enam mitte kuskilt üles leidnud.»
Kaamera sattus lõpuks ikkagi nii hästi kätte, et pildistaja on kutsutud kahel aastal festivali Draama ja ka Ooperisümbioosi ametlikuks fotograafiks. Tänavune rännaklavastus «Läbi linna: Karlova» vajas samuti ooperilauljast fotograafi abi. Tema pilte on avaldatud ka trükiajakirjanduses, näiteks Tartu Postimehes.
suure maja fuajees äsja avatud näituse pealkiri tuleneb operetimuusika lavastuse «Õhtu Kálmániga» arvustuse (Sten Sang, Tartu Ekspress, 2015) pealkirjast. ««Kiljatused rohke vibraga» on väljend, mis on juba aastaid uut hingamist otsinud ja leiab lõpuks selle näituse pealkirjana väärilise paiga pikas ajaloos,» märkis Kull.
Lihapirukate, ebaõigluse ja kättemaksu teemalise muusikali «Sweeney Todd» viimased kuus etendust, kus nimiosatäitjast tenor Rasmus Kull kehastab bassbaritonile kirjutatud rolli, tulevad publiku ette alates 30. oktoobrist.
Kõige rohkem trükis ilmunud foto
Näitusele «Kiljatused rohke vibraga» välja pandud fotodest tuleb üks paljudele tuttav ette. Sellel istub primadonna Pirjo Jonas ooperi «Linda di Chamounix» proovi ajal laval uhkes kleidis ja toretseval toolil. Pilt on trükitud tänavuse hooajakirja Ramp esikaanel ja sügistalvise poolaasta mängukava brošüüri esiküljel.
«See pilt on hakanud oma elu elama,» kommenteeris Rasmus Kull. «Sattusin juhuslikult ühel hetkel just sinna kohta ega maganud seda hetke maha. Mul ongi nii, et ma ei oska pildistamist planeerida, mul kas õnnestub või ei õnnestu.»
