„Teatrisse jõudes ta juba rõõmustab!“ Koernäitleja teenib Vanemuise laval endale kombinesooniraha
Inglise hurt Toto on publiku jaoks tuntud nägu: etenduses „Tõrksa taltsutus“ mängib ta sajanditetagust jahikoera ning perenaiselt on küsitud, miks Toto etenduse lõpus kummardama ei tule. Ehkki Toto silmapaistev etteaste on lühike, tuli teda lavale astumiseks eelnevalt ka veidi treenida.
„Hurtade liidu kaudu küsiti, kas Tartu lähedal on inglise hurt, kes sobiks etendusse ja omanik oleks pakkumisest huvitatud. Seejärel võeti minuga ühendust ja saime arutada, mis lavastaja ootused on ja milleks mu koer valmis peab olema ning mina sain uurida lähtuvalt enda koerast, kas see väljakutse sobib mu koerale,“ kirjeldab perenaine Marili Uluots protsessi, kuidas Totost näitleja sai. „Castingut klassikalises mõttes ei olnud, aga käisime , et vaadata, kas koerale see keskkond ja ülesanne sobib ning kas tundub, et ta saab oodatud rolliga hakkama.“
Ülesanne pole Marili sõnul keeruline: Toto peab etenduse ajal minema koos küttidega rihma otsas lavale, püsima paigal umbes minuti ja tulema rahulikult lavalt ka ära. Samas võib etenduse käigus juhtuda ka midagi ootamatut.
„Seega oli väga oluline käia palju kordi laval ja teha korduvalt läbi sama liikumine, et ta teaks täpselt, kuhu minnakse, mis seal toimub ja millal ta ära saab tulla. Samuti oli oluline proovides käia, et koer harjuks teistsuguse valgusega, sellega et näitlejad räägivad kõva häälega ja sellega, et lava taga oodates on pimedam,“ räägib perenaine.
Talle lisas kindlust see, et lavastaja Priit Strandberg, näitleja Oliver Valk, kes Totoga lavale läheb ning teised näitlejad tema ümber on ise ka koeraomanikud ning mõistsid väga hästi, mida koer vajab, et ta ennast hästi tunneks ja teeks seda, mida oodatakse.
„Näiteks etenduse juht hoolitseb selle eest, et temaga laval tegelevad näitlejad saaksid varakult tulla lava taha, et Toto jõuaks nendega harjuda ja hea kontakti tekkimiseks oleks aega. Proovid olidki olulised selleks, et Toto jõuaks harjuda ja lavaga ning saaks kujundada keskkonda, et koer oleks rahulik ja teeks seda, mida etenduse õnnestumiseks vaja on,“ teab Marili nüüd.
Totol pole laval esinemise vastu iseenesest midagi, kuid hea töö eest tuleb koera ka premeerida. „Eks see ole ka minu roll talle see meeldivaks teha. Kõigepealt teeme pika jalutuskäigu . Kui ta näeb, et me läheme, siis ta juba rõõmustab, sest tema jaoks on see maja, kus ta saab palju maiust. Maiust saab ta ka lava taga oodates ja lavalt tulles. Ja pärast jalutame veel ja mängime, et ta saaks joosta ja see rahulik olemise aeg tasa teha. Kõik selleks, et ka tema jaoks oleks etenduse päev tore,“ jutustab Marili.
Vastavalt lepingule saab Toto oma rolli eest ka palka. „Kogu Toto teenitud raha olen pannud eraldi ja ostan talle selle eest talveks sooja kombinesooni,“ ütleb perenaine, kelle sõnul Toto on kuulekas ja rahulik koer, kes mõistab hästi talle antavaid ülesandeid.
Ta on mõne käest kuulnud, et koera osa laval on väga vahva, sest tekib hea ettekujutus, millised need jahikoerad laval kujutataval ajal olid. „On ka küsitud, miks Toto pärast etendust lavale kummardama ei lähe, et saaks talle ka plaksutada.“
Vastuvõtt Toto osalemisele näitlejate ja teiste etenduses osalevate inimeste poolt on Marili sõnul olnud südantliigutav. „Kui me saabume ja lavale liigume, siis kõik tervitavad Totot ja rõõmustavad ta saabumise üle. Esietendusel tõi näitlejanna Maarja Johanna Mägi Totole roosa paelaga ehitud närimiskondi,“ rõõmustab ta. „Tunnen, et oleme ka trupi osa. Olen kõigile väga tänulik, sest etenduse päevad on vahvad päevad ja see on põnev kogemus.“