fbpx

Teatris juhtub igasuguseid imesid


Raimu Hanson, Tartu Postimees

Vanemuises esietendus eelmisel reedel laulurohke balletilavastus «Peer Gynt», mis tõi tantsijana viimati kümmekond aastat tagasi vaatajate ees käinud Mare Tommingase taas prožektorite valgusesse. Ta kandis samasugust kostüümi nagu ooperisolist Karmen Puis peaproovi ja kontrolletenduse ajal.

«Esietendusel viibijate meelehärmiks oli aga Karmen Puisiga juhtunud õnnetus ning ta ei saanudki kaasa teha,» kirjutas esmaspäevases Tartu Postimehes arvustaja Ivika Saaroja. Tema rollidega (Solveig ja Anitra) olid sunnitud kahe peale hakkama saama lavastaja Mare Tommingas (liikus laval) ja ooperisolist Pille Lill (laulis lava kõrval ja teises vaatuses orkestris). Tulemus oli arvustaja meelest suurepärane, mitteteadja poleks asendust märganudki.

Esietenduse salvestas Vanemuise videoinsener Kalju Nugin. Ühe stopp-kaadri, kus esiplaanil on lavastaja Solveigi osas, loovutas ta vaadata Tartu Postimehe lugejatele.

Paljud lähevad teatrisse meelt lahutama ning ostavad selleks eeskätt muusikalide ja komöödiate pileteid. Kuigi ka niisugustel etendustel juhtub imesid – eks ole ju väikestviisi imetegu seegi, kui laval olijad panevad saalis istujad ennastunustavalt naerma –, on suuremat sorti imesid oodata ikkagi sügavama sihiseadega lavastustest. Nende all pean silmas draamasid, ballette, oopereid.

Teatrimaagia tõmbab inimesi saali, paneb neid ühes suunas vaatama ja kaasa elama. Mõni etendusest saadud elamuslöök on nii võimas, et veel koduski liiguvad mõtted nähtu poole tagasi. Kuigi tegelikult oli see ju kõigest mäng.

Aga ei olnud teps mitte mäng see, kui «Peer Gynti» üks peategelasi Karmen Puis helistas eelmisel reedel kõigest paar tundi enne esietendust lavastajale ja teatas, et on kodutrepilt astudes murdnud jalaluu. Kui lavastuse muusikajuht Toomas Vavilov lõpuks mõistis, et Mare Tommingas ei tee mingit vanemuislastele eriomast esietenduseelset nalja, rääkides lauljast peategelase luumurrust, tundus esietenduse ärajäämine enam kui kindel.

Aga siis vallandus ime – mitte mängust laval, vaid millestki enamast. Vavilovile meenus, et sopran Pille Lill oli tulnud kaks päeva enne Butterflyna vaatajate ette astumist Tallinnast Tartusse. See oli Vavilovi meelest nagu jumala sõrm, mis asus asja juhtima.

Ainuke, kes suutis Tartus sel päeval Solveigi ja Anitra rolli norra keeles ära laulda, oli Pille Lill. Selgus, et ta oli kuskil norra keeles Solveigi aariat juba laulnud. Eks saatus soosis meid, arvas muusikajuht.

Balletijuht Mare Tommingas ei olnud õnnetust olukorrast tekkinud emotsionaalsest seisundist veel eilegi lõplikult lahti saanud. Ta ütles, et tundis oma ootamatul vaatajate ette astumisel kogu trupi suurt toetust.

Imet võib loota ka tänasel «Peer Gynti» etendusel. Kuigi Karmen Puis ei saa lavale peaaegu kaks kuud, kinnitavad nii balleti- kui ka muusikajuht, et ära ei jää tänane ega ka järgmised «Peer Gynti» etendused.