Loe

Teatrirahvas pidutses Eesti rahvusteatri hällis

Lõunaleht

Setumaal Obinitsas läinud suvel mängitud “Taarka” tõi rahvusvahelisel teatripäeval eripreemia näidendi autorile Kauksi Üllele, nimiosatäitjale Merle Jäägerile ja lavastaja Ain Mäeotsale.
“Eks mina ikka ootasin seda preemiat väga,” säras Vanemuise draamajuhi Ain Mäeotsa silmis tuluke.
“Lootsin, et Merca saab “Taarka” nimirolli eest preemia. See, et mind Merca ja Ain Mäeotsaga koos suvise menuka etenduse eest eriauhinna saajaks arvatakse, on tsipake üllatuslik,” ei varjanud Kauksi Ülle siirast rõõmu eripreemia üle. “Teatris saavad rohkem preemiaid näitlejad.”
“No sina, Ülle, ei ütle kirjakeeles vist teregi, ei-st ja jaa-st rääkimata,” õnnitles teles reisisaadet juhtiv Priit Valkna joviaalselt Kauksi Üllet.
27. märtsil jagati Eesti teatri sajandipikkust tähistaval teatrigalal Vanemuises möödunud aasta teatritöö eest preemiaid, mida rahastab kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.

Tunnustus ja kohtumisrõõm puudutas südameid

Eesti teatri 100. sünnipäevaks Ain Mäeotsa poolt lavale toodud “Teatriparadiisi“ esietendus polnud veel tormilise lõpuaplausiga päädinud, kui erirongiga Tartusse saabunud pealinna teatrite lustakas rahvas pani teatrimelu Vanemuise mäel kihama.
“Mulle meeldis tänane esietendus väga. Olen õnnelik, et saan siin teatrite pidustustel olla,” lausus palju Eesti vanimast teatrist lugenud GITIS-e teatrimuusika osakonna dekaan Timofei Sopõljov. Sama meelt oli tema Moskva kolleeg režiiosakonnast Mihhail Tšumatšenko, kes on Vene Draamateatri peanäitejuhi ametis.
Auhinnagalat juhtisid tänavu Tartu aukodanikuks pärjatud, Tõrvast pärit auväärne vanemuislane Lembit Eelmäe koos kolleegide Hannes Kaljujärve ja Tanel Jonasega. Eesti Teatriliidu esimees Rein Oja meenutas, et Eestis algas 27. märtsil rahvusvahelise teatripäeva tähistamine 1962. aastal. “Teater vahendab, räägib vastava ajastu ühiskonnast,“ tõdes tänavu parima meesnäitleja auhinna pälvinud Oja.
“Mind on teatris üsna ära hellitatud. Sain juba kolmanda preemia. Ikka siinsamas, endises koduteatris,“ tunnistas kaheksa aasta eest Estoniasse läinud Zoja Hertz, kes pälvis eriauhinna tulemusliku töö eest kontsertmeistrina.
Kohtumissumin kogus tuure nii kontserdi- kui teatrimajas ja Shakespeare’i kohvikus. “Eks ma ikka tunnustust oma töö eest ihkasin küll,” kostis naeruselt Põlvamaa juurtega lavastaja Tiit Ojasoo, kes hinnati parimaks nooreks lavastajaks.
“Üks ütlemata südamlik päev. Nii palju kohtumisi,” möönsid põlised Vanemuise seltsi liikmed, seltsi aseesimees Valter Haamer ja kirjandustoimetaja Marta Raisma.

Füürer on keerulisem olla kui president

Kallistused, käepigistused, vallatud tervitused, pokaalikõlin ja tantsulood vallutasid kogu Eesti teatrirahva peopaiga. Omakeskis pikemalt keskustelnud tartlane Indrek Taalmaa ja pealinnamees Egon Nuter jäid viivuks mõttesse, et leida vastust küsimusele: kummal oli teatrirollis lihtsam juhiks kehastuda. “Indrekul on füürerina (Adolf Hitler – M. E.) keerulisem kui minul, kellel oli presidendina (Lennart Meri – M. E.) elav eeskuju,” resümeeris Nuter rõõmsalt.
“No meie keskelt on tulnud andekaid nagu Vändrast saelaudu,“ kaelustas linnapea Laine Jänes õhinal oma kursusekaaslannat Inna Rooset, parima teatripedagoogi tiitli pälvinut, ja lavastaja Elmo Nüganeni. “Mina teen tööd, mis mulle suurt rõõmu pakub. Muidugi on preemia meeldiv üllatus,” sõnas teatrirongiga Emajõelinna saabunud Roose.
“Üks ääretult südamlik pidu!“ rõõmustas roosidelaulu eestlaste südameisse laulnud vanameister Helend Peep (95), sajandivanuse eesti teatri eakaaslane, südaööl. Kui elatud aastatest hoolimata reibas püsiv teatrimees koos kaasa Luulega koduteele sammus, jäi meeleolukas teatriball kestma.

30.03.2006