Teatrirahva kontsert tõmbas kokku tuhandeid

Laupäeval tähistati Tartus Eesti kutselise teatri saja aasta juubelit. Päeva tipp oli suur sünnipäevakontsert lauluväljakul, kus Eestis tegutsevate teatrite näitlejad – kokku kaheksakümne ringis – järgemööda laval laulmas käisid, saatjaiks Vanemuise sümfooniaorkester, koor ja bänd Verevennad ning dirigentideks Tarmo Leinatamm ja Lauri Sirp.
Lisaks lihtsalt lauludele kõlas sel kontserdil esmakordselt ka just selle peo tarvis tellitud muusikateos «Müürileht», mille muusika loojaks on Tõnis Mägi ja sõnade autoriks Juhan Viiding.
Mägi ise oli koos tekstiosi lugeva Aarne Üksküla ja saatemuusikutega ka teose esitajaks.
Ja ehkki nii selle teose kui ka kogu kolmetunnise kontserdi helipilt oli mitmepalgeline ja võimas, oli pimedasse augustiõhtusse lõppenud kontserdil vaat et kõige muljetavaldavamaks osaliseks publik.
Lauluplatsi pingiread olid tihedalt täis: teatrirahva kontserdil käis üle kümne tuhande inimese.
Hea, et ilm hea oli.
Pärast seda, kui Menningu kujult oli valge palakas langenud, esitles kirjandus- ja teatriloolane Ülo Tonts Shakespeare’i kohvikus oma raamatut «Kolmkümmend aastat teatriehitamist». Raamat on ülevaade Vanemuises tehtud sõnateatrist aastatel 1955–1986 ehk siis neist aastaist, mil teatri eesotsas oli legendaarne Kaarel Ird.
Ja ehkki Tonts ütles, et see pole küll otseselt Irdi-raamat, on Ird ikkagi tahes-tahtmata raamatu peategelaseks.
Raamatu peategelane astus ka ise (Aivar Tommingase mõnigasel kaasabil) esitluselt läbi ja võttis koguni sõna, öeldes, et Tontsu tunneb ta juba ammu ja muidugi mõista pidi just too mees selle raamatu kirjutama. Kes muu.
Olgugi, tõdes Ird, et kõike Tonts tollasest ajast ei tea. Ega ei saagi teada.
Eesti kutselise teatri rajaja Karl Menningu pöörlev pronkskuju, mis täies hiilguses reedese Tartu Postimehe esikülge ehtis, peitus laupäeva lõunaks valge palaka alla – ikka selleks, et Mare Mikofi skulptuur nagu kord ja kohus koorilaulu ja pidulik-rõõmsate sõnavõttude saatel avatud saaks.
Muuseas tuli spetsiaalselt avamisele Kanadast kohale Menningu pojatütar Tui Menning, kes lausus, et ise ta küll teatritegelasest vanaisast midagi ei mäleta, kuna too suri enne ta sündi.
Aga küllap oli ta ka perekonnapeana otsekohene ja karm nagu Eesti esimest kutselist teatrit tüürides, arvas Tui Menning.
Muuseas, teatrijuht Aivar Mäe, kes siin pildil Tui Menningut suudleb (pange tähele tolle pronksise vanaisa tähelepanelikku pilku!), teatas, et keerleva Menningu skulptuuri küljes on kvaliteediandurid. Kui esietendus ebaõnnestub, keerab Menning Vanemuisele selja.
Kõige rajum mees laupäevaõhtusel kontserdil lauluväljakul oli vaieldamatult Rakvere teatri näitleja Üllar Saaremäe, kes sobras koos saatebändiga julgelt Sex Pistolsi pungikullafondis. Briti punginovaatorite klassikalised teosed, nagu näiteks «Anarchy in the UK» ja «Bodies», kõlasid Saaremäe & Co esituses just nimelt niimoodi, nagu punk ikka kõlanud ja kõlama peab. Toorelt ja vihaselt.