Teatrilaval rullub lahti ühe mehe kirev elutee

Raimu Hanson, Tartu Postimees

Vanemuise balletitrupp ja sümfooniaorkester valmistuvad Mare Tommingase juhtimisel esietendama lavastust «Peer Gynt», kus lisaks Griegi muusikale kõlab Debussy ja hevirokkbändi Savatage loomingut. See pole aga veel kaugeltki kõik.

«Peer Gynti» lavastaja, koreograaf ja kunstnik (osaliselt ka valguskujunduse autor) Tommingas on valinud oma lavastusse ka elektroonilisi helindeid. Kõlapilti täiendavad ooperisolist Karmen Puisi ja ooperikoori norrakeelsed laulud.

Norra keeles kõneleb publiku ees oma poja Peer Gyntiga tema ema Åse. Norra keel ilmub lavale ka videona – dramaatilise luuleteose autori Henrik Ibseni käekirjas jooksevad vaatajate silme eest läbi Peer Gynti eluteel kogunenud patud.

Norralased Ibsen ja Grieg

Lavastaja põhjendas norrakeelsust sellega, et Ibsen ja Grieg olid mõlemad norralased. «Ja ma arvan, et kui on ikkagi võimalus tuua lavastus välja originaalkeeles, anda edasi selle keele mahla ja vürtsi, siis tuleb seda ka teha,» lisas ta. Kavalehel on kõik tõlgitud.

«Ja näiteks ema Åse draamatekst esimeses vaatuses on antud nii näitlejameisterlikult, selles on nii palju karakterit, et sellest peaks aru saama ka ilma tõlketa.»

Tähtsamates osades ilmuvad vaatajate ette Vladimirs Latišonoks (Peer Gynt), Marika Aidla (Åse), Hayley-Jean Blackburn ja Karmen Puis (Solveig), Mari Savitski (Ingrid), Karmen Puis ja Hayley-Jean Blackburn (Anitra), Ruslan Stepanov (Mäekuningas) jt.

Tommingase sõnul panevad uudishimu ja riskimise võlu Peer Gynti vastu võtma üha uusi väljakutseid. «Pärast pikki eksirännakuid koju naasnud, leiab ta vastused küsimustele oma tõelise mina kohta. On ta üksinda oma elu eelõhtu künnisel? Lävel seisab teda igavesti ootav Solveig,» lisas lavastaja.

Kummardus Ida Urbelile

Uue balletilavastuse koreograafia loonud Tommingas on teinud ühtaegu kummarduse «Peer Gynti» eelmise lavastuse loojale Ida Urbelile (1900–1983). Nimelt pärineb Anitra tantsu koreograafia Urbelilt ja jõudis Vanemuises esimest korda vaatajate ette aastal 1959. Nimitegelase osas oli Ülo Rannaste (1930–2005). Anitra ja Ingridina liugles laval Jelena Poznjak-Kõlar, kes on praeguse Vanemuise balletitrupi repetiitor.

Riia koreograafiakooli aastal 2004 lõpetanud Vladimirs Latišonoks tunnistas, et oma esimest peaosatäitmist ta väheke pelgab. Nimelt arvab ta endal nooruse tõttu kogemusi nappivat.

«Peer Gynti osas tuleb mängida erinevaid karaktereid ja olla erinevas vanuses,» ütles tantsija. «Lavastuses möödub peaaegu kogu tema elu – ta on laval alates noormehest ja lõpetades vana mehena.»

Tommingas on arvamusel, et Latišonoks saab kenasti hakkama. «Muidugi on ta noor, aga ta on ka piisavalt tark ning tema füüsis võimaldab anda lavalt edasi seda, mida ma tahan,» ütles lavastaja.

Ballett «Peer Gynt» • 27. oktoobril esietendub Vanemuise suures majas ballett «Peer Gynt». • Aluseks on Henrik Ibseni dramaatiline luuleteos «Peer Gynt», lavastuses kõlab Edvard Griegi, Claude Debussy, hevirokkbändi Savatage ja elektroonilist muusikat. • Nimiosas on Vladimirs Latišonoks, kes liitus Vanemuise balletitrupiga pärast Riia koreograafiakooli lõpetamist 2004.