Loe

Teatrijuht Kristiina Alliksaar: minu kodu(maa) on minu vastutada, nii heas kui halvas

Kristiina Alliksaar, Postimehe erileht Kaitsetahe

Kaitseväe õppuse Siil eel uuris Postimehe vaheleht Kaitsetahe teatrijuht Kristiina Alliksaarelt, mida tähendab talle sõna „kaitsetahe”. Alliksaare kommentaari küsiti selle valguses, et Vanemuise teater jätkab õppekogunemistel osalevatele kolleegidele palga maksmist. See on organisatsiooni ja ettevõtete vabatahtlik otsus, mitte riigi poolt ette nähtud kohustus.

Kristiina Alliksaarele algab kaitsetahe sisemisest veendumusest, austusest, lugupidamisest oma kodumaa vastu. «Teadmisest, et kodu(maa) on kõige tähtsam. Tunnetusest, et minu kodu(maa) on minu vastutada, nii heas kui halvas,» lausus Alliksaar.

Ta märkis, et Eestis on laiapindne riigikaitse ja see tähendab, et meil kõigil on kohustus sellesse panustada. «Mulle ei ole mõttessegi tulnud, et see peaks kuidagi teisiti olema,» tõdes ta.

Alliksaar lisas, et need kolleegid  ei lähe ju tööajast matkale, vaid ennast täiendama, et meie ühine kaitsevõime, mis iganes hetkel, oleks parem. «Riigi kaitsmine ei hõlma üksnes sõjalist riigikaitset, vaid riigi kaitseks peavad valmis olema kõik riigiasutused ja kogu ühiskond – teater sealhulgas,» rõhutas ta.

«Milline mõju on kaitsetahtele teadmine, et Sa kaotad palgas sellel ajal või kui tööandja annab mõista, et firma saab sellel ajal Sinu puudumisest palju kahju? Kaitsetahet aitab hoida ühisosa otsimine ja rõhutamine ühiskonnas,» leiab Vanemuise teatrijuht ja lisas, et nii igal tasemel valitsejad kui iga inimene eraldi peab näitama eeskuju hoolimises, mõistmises ja väärtustamises – et meie ühises kodus oleks hea võimalikult paljudel. «Siis on rohkem ka soovi seda hoida ja vähem võimalusi meie vahele kiilu lüüa,» lisas Alliksaar.

Tema sõnul tuleb kasutada võimalust ühiskonna liitmiseks läbi kultuuri, sest seeläbi me loome ja tugevdame identiteeti ning «meie»-tunnet. «Koos oleme tugevad,» rõhutas ta.

Kristiina Alliksaare sõnul oleks äge eeskuju, kui ettevõtjad mõtleksid, kuidas nad saaksid panustada riigikaitsesse rahuajal. Näiteks võtta õppekogunemisi kui investeeringut ja maksta palka neile, kes lähevad õppustele. Lisaks julgustada ja võimaldada osalemist vabatahtliku töös.

«Iga ettevõtja peaks oma missiooniks pidama kollektiivi liitmist, sest Eesti ei ole valitsus, parlament või mingi anonüümne kogum. Eesti on Eesti inimesed, igaühel eraldi ning ka igal ettevõttel ja organisatsioonil on vastutus selle ees, kuidas me oskame hoida oma kodumaad ja milliseid väärtusi edasi kanname,» toonitas ta.

(Postimehe erileht Kaitsetahe 18.05.2022)

18.05.2022