Teatriesine nõlv ootab pronksdirigenti
Äsja roheliseks tõmbunud murunõlval Vanemuise teatri ees löödi eelmisel reedel kopp maasse, juunikuuks tuleb sinna eesti helilooja Eduard Tubina skulptuur.
Kõik Tubina monumendikompleksiga seotud tööd peaksid teatrimaja ees tehtud saama 15. juuniks, kolm päeva enne helilooja sajandat sünniaastapäeva 18. juunil. Avamistseremoonia on päev hiljem.
«Monument avatakse 19. juunil kell kolm pärastlõunal,» lubas avamisürituse korraldaja Juta Kuhlberg. «Tervituskõned, võibolla mõni väike pala asjakohast muusikat. Tubina loomingut, võibolla midagi kooride esituses.»
Kuju küpseb
«Ehitusluba on olemas, lepingud sõlmitud ja tööd on alanud,» kinnitas tööde sujumist Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna ehitusteenistuse peaspetsialist Marje Kibal. Kõiki platsitöid teeb Tubina monumendi juures OÜ TAVT.
Peategelane, kolme meetri kõrgune pronkshelilooja ise pole aga veel päris valmis rahva ette astumiseks. Skulptuur peaks selle nädala jooksul alles valamisahjust välja tulema. Autor Aili Vahtrapuu lausus, et sellist mõõtu kuju veedab ahjukuumuses umbes poolteist nädalat.
Lisaks pronksdirigendile ja platsi arhitektuurilisele lahendusele mängivad Tubina monumendikompleksi juures olulist rolli ka valgustus ja heliinstallatsioon. Viimase loojaks on Pariisis asuva Akustika ja Muusika Uurimise ja Koordineerimise Instituudi (Ircam) direktor Louis Dandrel.
Üks osa prantslase visioonist näeb ette, et Tubina mälestusmärgi juures kõlavad paar korda päevas fragmendid helilooja loomingust. Viisijupid oleksid Dandreli mõtte järgi ajastatud nõnda, et need lõpevad vahetult enne täistundi. Selle saabudes annaks Vanemuise-esine heliinstallatsioon järje üle raekoja torni kellamängule.
Abilinnapea Hannes Astok lausus, et kompleksi helipoole üksikasju linnavalitsus veel arutab. Seda, nagu võiks kompleksi ligiduses asuv tiheda liiklusega Riia tänav heliinstallatsiooni suisa summutada, abilinnapea ei karda. «Prantslane ütleb, et see ongi selline mõnusalt kaootiline linnamüra, mis pole ühegi nurga alt terav, vaid pigem hajus,» edastas Astok Dandreli kirjelduse Tartu kesklinna helidest.
Mis puutub valgustusse, siis selle suhtes oldi linnavalitsuses veel õige pisut kahtleval seisukohal, kas teha see ikka algupärase projekti järgi. Seda seetõttu, et projektis ettenähtud 48 lampi – 36 pronksdirigendi ette istmete alla ning tosin vertikaalseinal olevate gongide juurde – võivad esialgu 1,8 miljoni krooni suuruse projekti hinnapiiri pisut kõrgemale nihutada.
«Me ei teadnud, et sellised disainvalgustid võivad nii palju maksta,» selgitas Marje Kibal. Seetõttu oli tema sõnul veel üleeile kaalumisel ka variant paigutada valgustid vaid kaheteistkümne gongi taha, jättes istmed neist esialgu ilma.
Abilinnapea Astok ütles eile keskpäeval, et 19. juunil peaksid siiski kõik 48 valgustit särama lööma. «Just arutasime, ilmselt teeme need lambid ikka kõik praegu ära,» lausus ta. «Hiljem jupphaaval tegemine läheks veelgi kallimaks.»
Skulptuurisõbralik linn
Mullu, kui skulptor Aili Vahtrapuu ja arhitekt Veronika Valgu loodud «Credo» projektikonkursi võitis, märkis Astok olulisena ka selle, et skulptuur oleks võimalikult vandaalikindel.
Tubina skulptuuri autori Aili Vahtrapuu sõnul pole kujusid täis Tartu aga koht, kus kurikaelad neile väga liiga teeks. «Ülo Õuna «Isa ja poeg» on lausa keset tänavat, kahe Wilde skulptuur samuti,» lausus ta. «Siiani on kõik toiminud.»