fbpx

Teater Vanemuise juht Kristiina Alliksaar: vaid taevas on piiriks, selles majas on võimalik teha kõike!


Teater Vanemuine avab sel reedel oma 150. hooaja. Raadio Elmar saates «Päevapüüdja» käis külas teatri uus juht Kristiina Alliksaar, kes rääkis eesoleva juubelihooaja parimatest paladest.

Teater Vanemuine uus juht Kristiina Alliksaar on hariduselt küll majanduse taustaga, kuid teatri vastu on tal suur huvi olnud juba aastakümneid. «Teatri pisik on minu sees juba üsna lapsest saadik. Oleme vanematega meenutanud, et Eesti Televisioon näitas kunagi reede õhtuti teatrilavastusi. Seega, need õhtud olid meil teatriõhtud. Kui perel oli plaanis minna välja mõnel reede õhtul, siis käis tõsine võitlus, et kas mina võin koju jääda, sest ma tahan seda teatriõhtut vaadata,» meenutas Alliksaar oma lapsepõlveas tekkinud teatriarmastust.

«Ma elasin lapsepõlves Olustveres, kuid mõlemad minu vanemad elasid Viljandis ja üks neist elas Ugala teatrile väga lähedal. Vanaemad olid need, kes mind Viljandis ka teatrisse viisid. Teatripisiku on minu sees kasvatatud ja vormitud nii, et tänaseks on elu läinud sedapidi,» rääkis teater Vanemuine juht Alliksaar.

Sada viiskümmend aastat teater Vanemuine ajalugu on aukartust äratav number, selle aja sisse mahub palju säravad hetki, mis on olulised kogu Eesti kultuuriloo kontekstis. «Ajaloolased on seda uurinud ja tõdenud, et kuidagi on nii läinud, et Eesti kultuuri muutvad ettevõtmised on alguse saanud just Tartust, täpselt samamoodi ka teater kui selline. Emakeelne teater on alguse saanud nüüd peaaegu sada viiskümmend aastat tagasi Tartu linnast. Samamoodi ka Eesti balletti alguse teed viivad Ida Urbelini ja just Tartu linna. Miskipärast on niimoodi, et see ülikoolilinn ja tarkust täis linn on väga paljude suurte asjade algataja. Vanemuisel on suur au olla juba sada viiskümmend aastat seda kõike jälgimas ja kaasa tegemas,» sõnas Alliksaar.

Teater Vanemuine kannab endas mitut rolli, hõlmates programmides nii tantsu, sõnalist osa kui ka muusika valdkonda. «Need žanrid on oma olemuselt ja vajadustelt kõik väga erinevad. Üheltpoolt on seda keeruline hallata, teisalt on see kõik erakordselt põnev, eriti kui need kolm tükki ühes lavastuses kokku saavad. Vaid taevas on piiriks, kõike on võimalik selles majas teha. Lisaks sellele, mida me laval näeme, on see maja täis kõikvõimalikke võlureid, kes õmblevad, värvivad, keevitavad, treivad ja teevad näiteks reklaame. See, mis me laval näeme, on absoluutselt kõige olulisem ja ilusam, kuid ka lava taga on meeletult suur maastik,» rääkis teatri juht.

Alliksaar lisas, et teater Vanemuine 150. hooaeg on tänaseks otsast lõpuni valmis planeeritud. «Me avame hooaja 6. septembril. Juubelihooaja alguse puhul teeme kingituse kõigile oma külalistele, selleks on piletisadu, mis kestab kuni käesoleva reedeni. Reedel toimub ka suur avamispidu, mis tähendab meie jaoks pikka päeva. See algab hommikul pannkoogikohviku ja teatraalse näitusmüügiga. Meil on ekskursioonid lava tagustesse kohtadesse, kuhu tavainimesed igapäevaselt ei satu. Avame uksed ka proovisaali, kus lavastatakse «Tartumaa täditütart». Lisaks on olemas erinevad õpitoad ja saab proovile panna Vanemuise teemalises viktoriinis. Kella viiest õhtul räägivad meie lavastajad ja produtsendid Vanemuise juubelihooaja repertuaarist ja kell kuus avame näituse, mis hõlmab temaatikat «Vanemuisest kunstis». Hooaja avame balletiga «Don Juan», mis on meie repertuaaris tagasi. Kes balletti ei soovi vaadata, saab teatri eest minna bussi peale ja teha kaasa Enn Lillemetsa juhitud tunnise ringreisi, mille pealkirjaks on «Teater Tartus», lisas Alliksaar.

«Ma olen kuu aega Vanemuise teatris töötanud, kuid mõned unistused on mul juba tekkinud. Maailm on lahti ja meie publik käib samamoodi mööda laia ilma reisimas ja ka teatrit vaatamas. Asi on kaugel sellest, et me saame teha Vanemuises Lõuna-Eesti parimat teatrit või Eesti parimat teatrit, me peame suutma teha Euroopa parimat või ka maailma parimat teatrit. Meie vahendid selleks on täna väga napid. Ilmselgelt ei jõua Eesti publik ka sellist piletihinda maksta, mida see maailmatasemel teater nõuab. Ma loodan, et me jõuame ühel hetkel sinna, et riigi ja eratoetajate toel me saame kahtlemata öelda, et mitte mingisuguseid allahindluseid ei pea me tegema. See kehtib, kas siis uuslavastuste ettevalmistuste juures, soliste, dirigente või materjale leides, kuid ka lavakujundust tehes. Me saaksimegi teha täiesti rahuliku südamega maailmatasemel teatrit, sest see võimekus on meie majas kõik olemas,» rääkis Alliksaar.

(Raadio Elmar, 6.09.2019)