fbpx

Tartu tunnustas auväärseid kodanikke


Tartu aukodanikeks kuulutati näitleja Lembit Eelmäe, keelenaine Helju Vals ja akadeemik Hans Trass.

Teatrimees kasvataks tartlaste vaimsust

Vabariigi aastapäeva kontsertaktusel Tartu aukodanikuks kuulutatud näitleja Lembit Eelmäe (78) peatus lühikeses tänukõnes pikemalt ühel väikesel sõnal: «See koosneb ainult kahest tähest – A ja U –, aga milline tohutu sisu ja suur tähendus sellel sõnal on!»

Kui Tartu aukodanikuks nimetamisega kaasneks võluväeline kõikvõimsus, siis mida te Tartus kõigepealt muudaksite?
Ma tõstaksin Tartu vaimu eredamalt esile – et meie vaimsus, üldine haridus- ja kultuuritase veel rohkem kasvaks.
Ja ikka ma ei ole veel loobunud sellest mõttest, et kui kena oleks, kui Tartus oleks üks suur maja, kus rahval – noortel ja vanadel – oleks võimalus käia harrastamas kõiki kunstiliike. Kultuurimaja oleks vaja!

Millisel järjel on praegu Tartus teatrikunst?
Heal järjel. Meile on tulnud vahepeal noori peale, nüüd osa neist kahjuks jälle lahkub, aga tuleb veel uusi. Meil ei ole midagi häbeneda, potentsiaal on hea.

Peaminister Andrus Ansip ütles aastapäevakõnes, et Eesti peaks jõudma Euroopa viie jõukama riigi hulka. Kui reaalne see eesmärk teile tundub ja mitu aastat selle saavutamiseks kulub?
Ma usun, et see on reaalne, aga ei juhtu nii väga ruttu, mina pakuksin kümme-viisteist aastat.
Aga selleks me peame rohkem ühte hoidma, me ei tohi üksteise peale nii kadedad olla, ja need, kellel on läinud praegu paremini, need peaksid mõtlema rohkem teistele. Meie ühiskond ja rahvas peaks olema ühtsem.

Keelenaine tahab asutada keelenõuandla

Tartu aukodanikuks nimetatud Helju Vals (76) väljendas tänusõnavõtus vaimustust, et linnavõimud «leidsid üles teadusmees Hansu, teatrimees Lembitu ja keelenaise Helju».
«Meie kolmekesi esindame ju kolme sammast, mis on Tartut aastakümneid püsti hoidnud,» lisas ta. «Need sambad on rahvusülikool, Vanemuise teater ja lehetoimetus.»

Kui Tartu aukodanikuks nimetamisega kaasneks võluväeline kõikvõimsus, siis mida te Tartus kõigepealt muudaksite?
Tartus muudaksin kõigepealt olematuks olematuse – et keelenõuandlat ei ole. Tahan nüüd lõpuks selle asutada.

Millisel järjel on praegu Tartus keelehoole?
Viimasel kohal küll kindlasti mitte! Tartlased on väga ärksad, nad on keelevaistlikud ja teevad uusi sõnu.
Tartlased tulevad tänaval vastu, küsivad, tahavad vestelda, ja minagi saan nendelt palju tarkust. Viimati küsis keegi, mis vahe on leimama ja laimama vahel. Mina ei teadnud, aga keegi oskas ütelda, et leimama on natuke leebem, see on umbes nagu langima. Langima on sõnatuletis, Rein Lang oli ju Delfi vastu.
Keelehoole toetub tartlaste huvile, ja see on olemas. See lihtsalt tuleb rakendada. Tartlased ei teagi, mida nad suudavad.

Peaminister Andrus Ansip ütles aastapäevakõnes, et Eesti peaks jõudma Euroopa viie jõukama riigi hulka. Kui reaalne see eesmärk teile tundub ja mitu aastat selle saavutamiseks kulub?

Kolm aastat!

Teadusmees tõstaks ülikooli paremate hulka

Akadeemik Hans Trass (77) väljendas sõnavõtus tänumeelt, et ta on kuulutatud Tartu aukodanikuks. «Minu elu lõppstaadiumis on mulle meeldiv tunda, et siin mind tuntakse ja hinnatakse,» ütles ta.
Ühtlasi andis ta ühe lubaduse ja ühe soovituse. «Luban, et ma sekkun – kui jõuan – veel linna asjadesse, eriti totrustesse, mida õnneks Tartus tehakse palju vähem kui meie suures sõsarlinnas, sest Tartu on tarkuselinn. Saage kõik, eriti noored, targaks, on mu soovitus!»

Kui Tartu aukodanikuks nimetamisega kaasneks võluväeline kõikvõimsus, siis mida te Tartus kõigepealt muudaksite?
Ma tõstaksin Tartu ülikooli Euroopa viiesaja parema ülikooli hulka. Minu meelest on see ebaõiglane, et seda ei ole veel tehtud ja et Brüsseli bürokraadid arvavad teisiti. Praegu on ta tuhande hulgas.

Millisel järjel on praegu Tartus teadus?
Tartu teadus on erineval tasemel. Kõige paremal järjel on muidugi minu eriala, mis on tõusnud rahvusvaheliselt kõrgetasemeliseks ökoloogiaks.

Peaminister Andrus Ansip ütles aastapäevakõnes, et Eesti peaks jõudma Euroopa viie jõukama riigi hulka. Kui reaalne see eesmärk teile tundub ja mitu aastat selle saavutamiseks kulub?
Praegu on tegemist, et me oleksime kahekümne hulgas. Aga kui me areneme majanduses kümme protsenti pidevalt igal aastal, siis viieteistkümne aasta pärast oleme seitsme-kaheksa hulgas.