Tartu Postimehe aastaalguse küsitlus

Milliseid häid või halbu suundumusi näete uuel, 2005. aastal oma tegevusvaldkonnas ja mida saate teha, et neid paremini ära kasutada või halbu tõrjuda?

Aivar Mäe , Vanemuise teatrijuht:
Iga uue aasta alguses mõeldakse ikka heast, mis ees ootab. Ohtudest vähem. Vanemuise teatri suurimaks ohuks alanud 2005. aastal on vahest see, et raske on astuda nii pikki edusamme, nagu sai astutud äsja otsa saanud 2004. aastal.
Lõppenud aastal käis Vanemuise etendustel ja kontsertidel kokku üle 137 000 inimese – seda on 28 000 võrra rohkem kui 2003. aastal. Aukartust äratavalt pikk samm edasi.
Kui arvestada, et Tartu elanike arv on enam-vähem samaks jäänud, siis saab teatrikülastajate arvu kasvul olla kaks põhjendust. Teatris on hakanud käima ka neid inimesi, keda varem seal ei kohanud. Või on teatrit kõrgelt hindavad inimesed hakanud seal varasemast veelgi rohkem käima.
Tegelikkuses need kaks tendentsi ilmselt omavahel põimuvad. Kuid nii või teisiti tuleb publik teatrisaalidesse vaid siis, kui teatril on neile tõepoolest midagi head pakkuda.
Usun, et Vanemuisel 2004. aastal tõepoolest oli. Piisab, kui sõnalavastustest nimetada «Mesimeest», «Vladimiri väljakut» ja «Salemi nõidu». Tantsulavastustest «Pulmareisi» ja «Pähklipurejat». Ooperilavastustest «Madame Butterfly’d» ja «La Traviatat».
Kindlasti ei saa nende eriilmeliste lavastuste puhul väita, et Vanemuine oleks kunstilistes püüdlustes publiku oletatavale massimaitsele mingil määral järele andnud. Lausa vastupidi, tegemist on kaalukate algmaterjalide ja heal tasemel tehtud lavastustega. Seda rõõmustavam, et Tartu kui ülikoolilinna publik oskab seda vääriliselt hinnata.
Alanud aasta uuslavastuste nimekirja silmitsedes võin kindlalt lubada, et Vanemuise teater jätkab seda kunstiväärikusele toetuvat suunda ka edaspidi, sest nagu näha, kindlustab see lisaks kõigele muule publiku truu poolehoiu.
Hooaega 2004-2005 nimetatakse Vanemuises tinglikult balletihooajaks – trupp suurenes sügisel hüppeliselt poole võrra ja novembrikuus jõudis suure maja lavale suurejooneline «Pähklipureja». Juba praegu, hooaja keskel, võib öelda, et teatri balletitrupp on võimsam kui kunagi varem.
Hooajal 2005-2006 jõuab siis järg Vanemuise kui muusikateatri kätte. Laienevad ooperikoor ja sümfooniaorkester. Koos muu maailmaga tähistatakse Mozarti 250. sünniaastapäeva, tuues lavale tema «Võluflöödi».
Sügisesse jääb ka Händeli ooperi «Acis ja Galatea» esietendus, mis valmib koostöös Läti Rahvusooperiga ning etendub nii Riias kui ka Tartus. Samuti julgen lubada, et kõrvuti Vanemuise solistidega näeb siinseis ooperilavastustes senisest rohkem ka kõrgetasemelisi külalisesinejaid.
Võite küsida, kas need plaanid pole Tartu teatrile liiga lennukad. Ei, kindlasti mitte. Sest ainult nii on võimalik ületada suurimat ohtu, mis Vanemuise teatrit 2005. aastal võib varitseda – ohtu, et kaks aastat järjest ei suudeta nii hiiglaslike sammudega edasi liikuda.
Edusammud aga teadagi tiivustavad – nii inimesi kui ka teatreid.