Tarmo Leinatamme teine “Jesus Christ…”
Kuidas esietenduse eel tunne on, dirigent Tarmo Leinatamm?
Ootame ja loodame, et tuleb hea etendus. Meil on abijõude Skandinaaviast ja Filipiinidelt. Usun, et need, kes meid vaatama tulevad, saavad üle hulga aja hea vokaalse elamuse.
Kuivõrd välistegijad on sulandunud eesti kollektiivi?
Nad on lahedad ja toredad inimesed, aprilli teisest nädalast Tartus. Teavad, mis kuskil on. Võibolla rohkemgi kui Tartu inimesed, sest neil on tahtmist ja aega ringi luusida. Neile meeldib Tartu, rahulik ja mõnus Lõuna-Eesti linnake.
Nimiosa Jesus Christi mängib Norra mees Stephan Hansen, kes on seda osa laulnud 485 korda. Vaevalt on meil kedagi vastu panna, kes jõuaks ühte osa nii palju teha. Võibolla Helgi Sallo!
Esimest korda dirigeeris Tarmo Leinatamm “Jesus Christ Superstari” Tallinna Linnahallis, nüüd tuleb etendus vabaõhulaval.
Hansenile on see roll nii omane, et ta on keset proovi kui kindel post, millest teised saavad kinni hoida. Ta on väga hea häälega, klassikalise laulukooliga. Sellist kõrget tenorit meil Eestis selles zanris praegu polegi.
Rootslane Alexander Lycke, kes mängib Pilatust, on ka seda tükki mitu korda teinud. Väga hea häälekooliga. Nii nagu ka Rommel Singson Filipiinidelt, kes mängib Peetrust. Nende kolme välisosatäitja valik on läinud kümnesse. Vanemuine tegi õigesti, tuues värsket verd oma tegijate – Liisi Koiksoni, Koit Toome, Lauri Liivi ja teiste kõrvale.
Teile on see juba teine kord seda etendust dirigeerida.
Esimene kord oli veel rublaajal – 1991. aastal mängiti Tallinna Linnahallis. Neeme Kuningas lavastas, Jüri Makarov oli mänedzer ja produtsent. Mängisime neli-viis korda. Laulsid Janika Sillamaa, Ivo Vanem, Urmas Podnek, Urmas Alender, Vello Orumets. Vahva koosseis, etendus kandis oma aja märki. See oli aeg, kui tuli suhkruvatt, kooperatiivid. Vabanemise aeg, kus võeti kõike suure hurraaga, rahast ei räägitud.
Ka nüüdses etenduses mängivad bändis Raul Vaigla, Urmas Lattikas ja Kalle Vilpuu, kes olid laval 13 aastat tagasi. Praegu on Eestis muusikalilatt nii kõrgel, et lähed põksuva südamega esietendust dirigeerima.
Kas on põhimõttelisi muudatusi?
Muusika on sama, lugu on sama. Arvan, et Neeme Kuningas ja Georg Malvius on ise puust lavastajad. Neeme on rahulik, Georgis on minule vastavat temperamenti rohkem. Proovid läksid seetõttu hästi teineteisemõistmise õhkkonnas.
Võibolla helipilt on natuke kaasajastunud. Enam nii ei mängita nagu 1991, rääkimata ajast, kui see tükk loodi (1971). Londonist oleme loa saanud, et seda oma maitse järgi kaasajastada.
Vanemuises on praegu head ajad. Oskan seda inimeste nägudest lugeda. Olen ise siin kümme aastat töötanud. Paavo Nõgene on peaprodutsent, Aivar Mäe direktor ja Henrik Vestman peadirigendiks tulemas. Need on väga head eeldused. Vanemuisel on praegu ots püsti. Teises linnas siit 200 kilomeetri kaugusel kõik nii hästi ei lähe!
Miks on “Jesus Christ Superstar” maailmas nii populaarne?
Andrew Lloyd Weberil tuli neid hittlugusid sinna nagu oavarrest. Loo sisu on inimlik. See, et laulame inglise keeles, ei tohiks kellelegi olla takistuseks. Võtke enne raamaturiiulist piibel ja lehitsege viimased Jeesuse päevad läbi. Siis ei tohiks tekkida küsimusi, et mis toimub. Hea muusika, head lauljad, kõik, mis inimesel vaja on.
Olete palju muusikale dirigeerinud. Mis enim meelde jäänud?
Kui mu tervis tegi korrektiive ja ma ei saanud enam 100% dirigenditegemisi jätkata, vaatasin tehtule tagasi. Tõesti, vähestel dirigentidel on olnud elus võimalik juhatada “Jesus Christ Superstari”, “West Side Storyt”, “Porgyt ja Bessi” kõrvuti teiste ooperitega. Olen õnneseen.
Aeg teeb 12aastaseid ringe, olen tagasi “Jesus Christi” juures. Ja äsja kirjutasin Vanemuises alla “West Side Story” dirigeerimise lepingule, mille esietendus on 18. veebruaril. Poolteise aasta pärast tuleb aga välja ABBA-meeste “Chess”. Ja ka selle lepingul on minu eesnime esimene täht tehtud.
Kui mingit tükki teist korda juhatad, teed seda palju vabamalt. Esimesel korral oled nootides liiga kinni. Aga mida aeg edasi, seda paremaks muusika läheb.
Eestis on muusikalide ajastu. Osa kriitikuid hurjutab: teil halb maitse.
Eks nad pea ka raha teenima ja sööma. Tehke üks muusikal ära ja siis hakake mölisema. Muusikal on väga keeruline – mis laval tundub õlitatult tulema, selle taga on kibe töö. Tulge, kriitikud, vaatama, siis räägime edasi!
Ajakirjanduses on teid selle eest hurjutatud, et Riigikogus istumise asemel dirigeerite Tartus.
Las nad hurjutavad. Poliitikul on peaasi, et kirjutavad. Kui ei kirjutata, siis hakka loosungitega ringi käima ja helista ajakirjanikele, et tehke minust ka lugu. Minu arusaamist mööda tehakse tööd ka mujal, et ei kaoks side reaalse eluga.
Toompeal saab neli aastat ka niimoodi ära olla, et kui valitakse, lähed sisse, ja nelja aasta pärast tuled välja. Seal on jõusaal, saun, pood, kabinet. Ainult magada pole kuskil, aga tooli peal tukud neli aastat ära kuidagi. Kuid mina tulen iga kevad siia Tartusse tagasi.