Tarmo Leinatamme (1957–2014) tütar Kris meenutas, et tema isa oli muusikaliusku. ««Memory» andis ühelt poolt Vanemuise teatrile võimaluse tutvustada publikule muusikaližanri ning teisalt isale võimaluse teha ühe kontserdi sees väga palju erinevat muusikat. Selle kontserdisarjaga oli tal ka oma missioon – tuua muusikalilavale noori andekaid Eesti lauljaid,» ütles Kris Leinatamm.

Martin Sildose koostatud kava
x
Seda joont on hoidnud ka praegune kontserdisarja muusikaline juht, Vanemuise dirigent Martin Sildos. Ta on Tarmo Leinatamme järel juhatanud «Memoryt» aastast 2015. Aastast 2016 on tema kanda samuti kontserdikava koostamine ja esinejate valik.
x
Ka seekord on laval tantsunumbrid. «Muusikalimaailmas on tants väga tähtis ja esitamisele tulevad tantsuseaded loovad kontserdipublikule kindlasti lisaväärtust,» lisas dirigent.
X
Nii Kris Leinatamm kui ka Martin Sildos kutsuvad muusikali austavat publikut viimast korda saama osa «Memory» ideest ja fenomenist, mille algatas Tarmo Leinatamm. «Isa oli alati seda meelt, et asju ei ole mõtet teha poolenisti. Kui muusikalimaailmas on midagi, mida on tehtud täie südamega, siis see on 18-aastase traditsiooniga «Memory»,» ütles Kris Leinatamm.
x
Aastal 2005 alguse saanud muusikalikontsertide sarja lätete juures oli produtsendina toonane Vanemuise pea­produtsent Paavo Nõgene.
x
Ta tuletas meelde, et Vanemuine on ainulaadne teater, millel on võimalik pakkuda rahvale nii mitmekesist repertuaari. Haruldane võimalus on ka Vanemuise sümfooniaorkestril: võtta juurde teatri ooperikoor ja solistid, kutsuda juurde soliste ning pakkuda klassikalise muusika kõrval ka teistsugust kontserdielamust, sest publikul on mitmesuguseid vajadusi.
x
Paavo Nõgene eredamad hetked
x
««Memory» kontserdisarja publik pole kunagi otsa saanud, järelikult on tehtud algusest peale õiget asja,» märkis Nõgene. «Ilusaid meloodiaid muusikali- ja operetimaailmast jagub piiritult, häid soliste on Eestis ja väljaspool palju, seega võiks selle kontserdisarja tulevik olla ajatu. «Memoryst» on saanud traditsioon.»
x
Mida erilist tuleb meelde esimestest muusikalikontsertidest ja üldse muusikalidest Vanemuises?
x
«Eredaimad hetked seonduvad Tarmo Leinatamme, Raekoja platsi «Evita» ja Siiri Sisaski osalemisega «Memory» kontserdil, mõned aastad hiljem «Evita» peaosas Maarja-Liis Ilus ning Londonis etendatud muusikali «We Will Rock You» peaosatäitja Tony Vincenti osalemine meie muusikalikontsertide sarjas,» vastas Nõgene. «Maailm on täis eredaid muusikalilavade tähti, keda võiks ka edaspidi Eesti solistide kõrvale Tartusse tuua.»
x
Aga ometi on nüüd välja kuulutatud, et seekordne «Memory» jääb viimaseks. Kuidas küll nii?!
x
Vanemuise juhi Kristiina Alliksaare sõnul ei pea muusikalikontsertide austajad kurvastama, sest pärast väikest pausi ja värskenduskuuri tuleb muusikalikontsert ühel hetkel uues kuues taas publiku ette.
x
Aastatel 2022 ja 2005
x
Viimaseks kavandatud «Memorys» astuvad Tartus lavale solistid Nele-Liis Vaiksoo, Koit Toome, Rasmus Kull ja Kalle Sepp. Soleerivad ka Siiri Koodres ja Oliver Timmusk, kes on aga seekord kuulajate ees rohkem taustalauljatena nagu ka Katrin Kapinus ja Risto Orav.
x
Kavasse on lisatud tantsunumbreid Allar Valgelt ja Britt Kõrsmaalt. Konfereerib Hannes Võrno.
x
Kavas on hitid muusikalidest «Evita», «Ooperifantoom», «Sweeney Todd», «Nunnad hoos», «Hüljatud» jt. Tavakohaselt kõlab kontserdi nimilugu «Memory» muusikalist «Cats», mida seekord laulab Siiri Koodres.
x
Esimese, 2005 muusikalikontserdi solistide hulgas oli tänavustest solistidest peale Siiri Koodrese vaid Koit Toome. Kavas oli toona, nii nagu on seekordki, muu hulgas «Evita» muusikat, aga põhirõhk oli «Jesus Christ Superstaril», mille Vanemuine oli suvel 2004 menukalt vaatajate ette toonud.
x
Vanemuise sümfooniaorkestrile lisaks on laval seekord bänd. Selle kitarrist Riho Lilje, bassist Alari Piispea ja löökpillimängija Tiit Kevad lõid kaasa ka muusikalikontsertide sarja alguses 2005.
x
Viimase «Memory» esimesed kontserdid on 7. ja 8. jaanuaril kell 19 Vanemuise suures majas ning 9. jaanuaril kell 16 Ugala teatris. 18. jaanuarini järgnevad Paide muusika- ja teatrimaja, Estonia kontserdisaal ning Jõhvi ja Pärnu kontserdimaja.
x
(Tartu Postimees, 5.01.2022)