Loe

Tantsufestival ühendab noori ja tippujõudnuid

Tartu Postimees

IDA festivali peakorraldaja Mare Tommingas vastas küsimustele oma töölaua taga Vanemuise suures majas, juhtides esmalt tähelepanu laual sädelevale klaasist ja metallist taiesele.

Mis taies see on ja miks me alustame intervjuud just sellest?
See on auhind, mille saab stipendiumi võitja. Festivali kõige tähtsam osa superstaaride esinemiste kõrval on see, et esimest korda saame koostöös Tartu Kultuurkapitaliga välja anda Ida Urbeli nimelise stipendiumi noorele koreograafile või tantsijale – nii, kuidas žürii otsustab.

Kui suur on stipendium?
20 000 krooni. Žürii võib otsustada, et stipendiumi saab nii koreograaf kui ka tantsija, aga siis läheb raha jagamisele.

Kes võivad loota võitu?
Sellele stipendiumile hakkavad 3. detsembril kell 12 Vanemuise väikeses majas kandideerima kaheksa kuni 27-aastast moderntantsu koreograafi Eestist, kes näitavad kuni kümneminutilisi töid mitmerahvuselise maineka žürii ja tantsuhuviliste ees.
Žüriisse kuuluvad teiste hulgas Jorma Uotinen Soomest, Francesco Scavetta Norrast, Rachid Tika Belgiast, Tony Thatcher Inglismaalt ja Teet Kask Eestist.

Milleks seda stipendiumi tarvis on?
Juba ammu mõtlesin, kuidas toetada noori tantsuloojaid. Nad võivad olla küll andekad, aga kui neil on soov õppima minna või uut lavastust välja tuua, siis on väga raske raha leida.

Kas stipendiumile kandideerijate hulgas on ka tartlasi?
Jah, Vanemuisest Janek Savolainen. Heterostuudiot esindavad Maarja Pärn ja rühmatöö. Teised kandideerijad on välja kasvanud Viljandi kultuuriakadeemiast ja Tallinna Pedagoogikaülikoolist.

Kes on tänavuse IDA festivali kõige-kõige-kõige?
Jorma Uotinen – ta on tõeline megastaar. Praegu on ta Austraalias ja tuleb Tartusse andma vaid üht etendust. Ta on väga hõivatud ja valib hoolikalt, kuhu läheb. On suur õnn, et ta nõustus siia tulema.
Festivalil annab ta monoetenduse. Etenduses kasutatakse filmi ja videoinstallatsiooni. Muusika valmib nii, et helilooja teeb seda helipuldis ja osa tuleb salvestiselt.
Võibolla on Eestis juba harjutud – väheke videopilti tantsu sekka, ja kohe nimetatakse seda multimeediaetenduseks. Kes aga Jormat vaatama tulevad, need näevad, mida see tegelikult tähendab.

Mida etendab itaalia päritolu praegune norralane Francesco Scavetta?
Ta annab oma meeskonnaga kaks multimeediaetendust. Otseselt tantsu on selles vähe, aga väga palju on liikumist ja elavat muusikat. Kasutatud on ekraane ja arvuteid, nii et vahepeal kaob vaataja ajataju ära.
Tahtsin Scavetta ja Outineni siia tuua selleks, et saaksime vaadata, kuidas see kõik meistrite esituses välja näeb. Eestis katsetatakse tantsuloomingut omas mahlas, et aga edasi saaks minna, tuleks suurtelt meistritelt õppida.

Kas lisaks monoetendustele on festivali kavas ka paljude tantsijatega etendusi?
Jah. Age Oks ja Toomas Edur näitavad supertehnikat ja väga head kehavaldamist laupäeval «Pulmareisis».
Pühapäeval on «Pähklipureja» etenduses solistideks Jan-Erik Wikström ja Anna Valev, kes on Rootsi Kuningliku Balleti esinumbrid. Ida Urbeli nimeline stipendium parimale koreograafile või tantsijale antakse üle pärast «Pähklipureja» osalejate viimast kummardust.

Milleks ja kellele on seda festivali vaja?
Seda on tarvis eesti tantsukultuurile, sest me toome siia tipptegijaid. Vaataja saab oma silmaga näha seda, mis tantsumaailmas toimub.
Kuigi väga suur osakaal on moderntantsul, lõpeb festival kuningliku balletipaari osalemisega. Nii et midagi peaksid saama kõik.

02.12.2004