Tants ja muusika toovad teatrisse üllatusi

Vanemuise muusikajuht Hendrik Vestmann ja balletijuht Mare Tommingas loetlesid uue hooaja lavastusi ning said kumbki nimetada publikut üllatavaid nimesid.
Vestmann on juba alustanud uue hooaja esimese ooperilavastuse, 1. oktoobril esietenduva «Võluflöödi» proove.
«See on võibolla kõige raskemini lavastatav ooper, sest seal on palju tasandeid ja filosoofilisi ideid,» ütles ta. «Lavastus ei alahinda publikut.»
Lavastaja on üllatuslikult sakslanna Arila Siegert. Piiriüleses koostöös valmib ka Händeli ooperi «Acis ja Galatea» lavastamine Riias ja Tartus kahasse Läti Rahvusooperiga. «Koostöö teiste ooperiteatritega on meie üks suundi,» lisas muusikajuht.

Tasakaalu jälgimine

Uue hooaja lavastused tasakaalustavad muusikajuhi sõnul praegust hooaega. «Meil jäävad mängukavasse ka «Madame Butterfly» ja «La Traviata». Tahame hoida repertuaaris nelja ooperit ja järgmisel hooajal saabki see teoks,» märkis ta.
Kaalukeele jälgimist loodab ka muusikapedagoog ja Vanemuise kui eeskätt muusikateatri sagedane külastaja Kadri Leivategija.
«Hooaeg on olnud väga pingeline, rikastav ja huvitav,» ütles ta. «Ja ma loodan, et tasakaal kergema ja akadeemilisema žanri, muusikalide ja klassikalise muusika vahel ära ei kao.»
Praegune hooaeg on Leivategija meelest näidanud Vanemuist muusikalavastuste poolelt kui muusikaliteatrit. «Eks muusikal ole ju publikumagnet,» märkis ta. «Ja praegu repertuaaris olevad muusikalid on tõesti väga haaravad ja meisterlikult lavastatud.»
Leivategija tõstis esile Vanemuise väikese maja justkui ooperimajaks kujundamist sel hooajal.
«Seal on lavastatud ka kaks ooperimaailma tähtteost, «La Traviata» ja «Madame Butterfly»,» rääkis Leivategija. «Sealne akustika sobib akadeemilise vaimsuse ja erilise atmosfääriga, mis nende ooperite nautimisel on nii vajalik.»
Mõistagi ootab Leivategija pikisilmi ka järgmise aasta algul sealsamas etendatavat Händeli «Acist ja Galatead» ning mitmes paigas – sealhulgas väga hea akustikaga Salemi kirikus – Vanemuise orkestri kontserte.
«Järgmisel hooajal vähendame kontsertide arvu, kuna meil on etendusi väga palju,» ütles Vestmann.
See-eest hoogustub koostöö külalisdirigentidega (näiteks Paul Mägi ja Eri Klas, kes kumbki Vestmanni teada ei ole, üllatav küll, Vanemuise orkestrit juhatanud). «Igal dirigendil on orkestrile midagi uut öelda, ja see arendab orkestrit,» ütles Vestmann.

Uued balletilavastajad

Samamoodi arendavad balletitruppi uued lavastajad, kellest üks on tõeline üllatus – maailmas väga tunnustatud tantsija Toomas Edur. Teinud üleeile Vanemuises oma lavastuse «E-duur» esimese proovi, jäi ta siinse trupi võimetega rahule.
Klassikalisel tantsul põhinev «E-duur» on Eduri esimene täispikk balletilavastus. Selle tegemiseks annab talle mahti Jaapanis jõulude aegu «Pähklipureja» etendusel vigastatud Achilleuse kõõlus. Tantsijana loodab ta lavale asuda septembris.
«Trupp on täisväärtuslik oma klassikalises koosseisus, millega saab teha mis iganes lavastust,» rääkis Tommingas. «Saame minna edasi ja kutsuda siia väga põnevaid maailmatasemel lavastajaid ja külalistantsijaid.»
Tantsukriitik Kristiina Garancise hinnangul oli Vanemuise balletitrupi praeguse hooaja tipp Hugo Fanari «Suveöö unenägu».
«See oli mulle kui üsna palju Eesti ja maailma tantsu näinud inimesele tõeline üllatus. Üle mitme hooaja,» märkis ta.
Vanemuise balleti plaanid on tema sõnul suurejoonelised. «Sellel aastal materialiseerusid need üpris kenasti – balleti kogu ja kuju on kasvanud ja selle varju taha jääb täna Estonia teater,» lisas Garancis.
Vanemuise nüüdse, 135. hooaja lõppkontsert on Anu Tali dirigeerimisel 13. mail kontserdimajas. Artur Honeggeri oratooriumi «Jeanne d’Arc tuleriidal» esitamisel ühinevad lauljad, pillimehed ja näitlejad.