Loe

Tanja Mihhailova-Saar: „Nunnarüü on mugav, saan vabalt süüa, ilma et peaksin kostüümi kitsaks jäämist kartma.“

Aigi Viira, Õhtuleht

Sedapuhku on laulja Tanja Mihhailova-Saare rebasekarva juuksepahmakas spiraallokiline. Veel enam – ta liigub laval avaras nunnarüüs, mis kipub tantsunumbrite aegu jalgadesse takerduma. On Vanemuise teatri muusikali „Nunnad hoos“ peaproov ja Tanja kanda diskodiiva Delorise roll. „Nunnarüü on mugav, saan vabalt süüa, ilma et peaksin kostüümi kitsaks jäämist kartma,“ naerab Tanja, kuid möönab kohe, et paaris stseenis on vaja siiski ka liibuvat kleiti kanda.

„Et mul on selle muusikali aegu vaja väga palju energiat – pean hüppama ja tantsima -, siis ega ma liiga palju süüa saagi,“ muigab Tanja, et kokkuvõttes nunnarüü väga olulisi eeliseid ei annagi. Liiatigi nõuab Delorise roll pidevat laval olekut, lavatagused pausid on napid.

„Nii kui ma lavalt maha tulen, olen hästi vaikne,“ tunnistab Tanja, et viimne kui puhkehetk kulub hingetõmbeks. Ta ei salgagi, et pole nii rasket tükki varem teinud, mistap on iga puhkehetk lava taga kulla kaaluga. „Kogun seal uut energiavoogu, sest muidu ei suudaks ma kolm tundi järjest seda kõike teha,“ tõdeb ta. „Ehkki mul on tantsukooli taust, võtab see muusikal ikkagi võhmale, sest kogu aeg peab energiat välja andma. Ega ma ole ju mingi supernaine.“

„Mulle väga meeldib gospelmuusika ja ka roll on minulik,“ hindab Tanja. „Filmgi meeldis mulle, olen seda ammu näinud ega hakanud uuesti üle vaatama – on ju ilmselge, et paremini kui Whoopi ei tee seda rolli keegi! Pigem olen lähtunud Delorise rolli tehes oma sisetundest ja lavastaja Samueli kommentaaridest.“

Möödaminnes mainib pikka aega muusikalavalt puudunud Tanja, et on käinud viimase kolme aasta jooksul Vanemuise muusikalide ettelaulmistel, kuid „Hüljatute“ ja „Sweeney Toddi“ puhul teda mängu ei võetud. „Nunnad hoos“ oli kolmas katse, mis päädis pearolliga. Igal juhul sai Tanja igatsus täidetud, ta on muusikalilaval tagasi.

„Pärast kahte proovi kukun lihtsalt voodisse.“

Kaks intensiivset proovi päevas tähendab seda, et õhtuti jõuab Tanja teatri külalistemajja rampväsinuna.
„Pärast kahte proovi kukun lihtsalt voodisse,“ sõnab ta. „Kahe proovi vaheajal käin korra kodus, saan seal Teodoriga mängida ja aega veeta ning siis tulen tagasi teatrimajja. Praegu on minu ja Teodoriga Tartus minu ema ja homme saabub siia Mikk. Kui mu pere mind nii tublisti ei toetaks, ei saaks ma sellist tööd teha.“

Kahjuks pole Teodoril olnud õnne ema proove vaatama tulla, sest teatrisisesed koroonapiirangud on karmid ja kõrvalisi isikuid majja ei lubata. Eks artistidki silka mööda tagaruume maskides ja võtavad need eest alles hetk enne lavale minekut.
Tervist hoiavad kõik. See käib mõistuse, südametunnistuse ja teatri kodukorra juurde.

„Eks mina samamoodi, mask on ees,“ ütleb Tanja. „Võtan ka vitamiine ning ega ma kuskil pidudel ega klubides käi, ma lihtsalt ei jaksagi töö kõrvalt midagi teha. Eile olin näiteks väga väsinud, sest mul oli keeruline periood, proovidele lisaks esinemised, „Eesti laulu“ video võtted ja esmaspäeval olin kella viiest üleval, sest hommikul vara pidin olema „Terevisioonis“. Pärast seda olid veel ühed võtted ning sõit Tartusse, kus oli heliproov. Õhtul kella kümneks olin täiesti läbi ning teisipäevased proovid läksid raskelt. Ma ei jõudnud ennast nii kiiresti välja puhata. Ma ei ole haige, aga hääl on väsinud,“ räägib lauljanna oma kohati pöörasest koormusest. „Nii et ma üritan ennast laval vaos hoida ja mitte üle pingutada, kuid ikka tuleb mõni koht, kus lähen liialt hoogu. Seda aga tegelikult ei tohiks.“

LAVASTAJA: „See on minu jaoks ühe unistuse täitumine.“

„Muusikali „Nunnad hoos“ lavastamine on minu jaoks ühe unistuse täitumine ning mulle teeb rõõmu, et saan seda teha Eestis ja Vanemuises,“ ütleb soome lavastaja Samuel Harjanne.

„Hindan ja armastan väga samanimelist mängufilmi Whoopi Goldbergiga peaosas ja olen üsna kindel, et meie versioon tuleb vähemalt sama lustakas ja energiast pakatav! Mul on väga hea meel, et minu lavastatud muusikal „Hüljatud“ sai sooja vastuvõtu ja nüüd on mul au, vastutus ning suur tahtmine panna end proovile muusikalise komöödiaga – ootan väga esietendust!“ räägib Samuel. Seda on peaproovis ka näha, kuidas ta oma artistidele kaasa elab ning, mis salata, lavastajatoolilt tantsunumbreid vaadates kaasa tantsib ja näppu viskab.

„Nunnad hoos“ („Sister Act“) on 1992. aasta hittfilmi põhjal valminud hoogne muusikaline komöödia, mille kelmikad rütmid on loonud kaheksakordne Oscari-võitja, helilooja Alan Menken. See hea tuju muusikal nomineeriti viiele Tony auhinnale, sealhulgas parima muusikali tiitlile.

Kui diskodiiva Deloris van Cartier satub mõrva tunnistajaks, võetakse ta „pahade poiste“ eest kaitse alla ja seda teadaolevalt kõige kindlamas kohas – kloostris! Libanunna vaated on aga vastuolus nii vaga elustiili kui ka kloostrit juhtiva ülemõega. Oma lauluoskusega inspireerib Deloris kirikukoori ja puhub kogukonnale sisse uue elu, kuid seda tehes langeb ka hoolikas maskeering. Varsti ollakse Delorisel jälil!

Lavastaja Samuel Harjanne Soomest on Eesti muusikalisõpradele tuttav juba Vanemuise „Hüljatute“ lavastajana. Muusikali laulusõnad on eesti keelde tõlkinud Aapo Ilves ja Mario Pulver. Kunstnik on Karmo Mende, muusikajuht ja dirigent Taavi Kull, dirigent Ele Sonn, koreograaf Gunilla Olsson (Rootsi) ja valguskujundaja Märt Sell (Rakvere teater).

Osades Tanja Mihhailova-Saar, Merle Jalakas, Rasmus Kull, Kalle Sepp, Kärt Anton, Karin Tammaru, Milvi Luik, Silver Laas, Norman Salumäe, Germán Gholami, Simo Breede, Egon Laanesoo, Alo Kurvits jt. Lavastuses teevad kaasa ka Vanemuise sümfooniaorkester ja bänd. Esietendus toimub 28. novembril Vanemuise suures majas.

(Õhtuleht, 25.11.2020)

25.11.2020