Taarka kirglik elu esietendub Obinitsas Setomaal

Tulevast neljapäevast kümnel korral saab Obinitsas seto seltsimaja õuel näha tragikoomilist näitemängu “Taarka”, mis jutustab setodest, nende elust Vene alamatena, Eesti Vabariiki sattumisest ja eestistamisest.
“Me võtsime selle setudest kõneleva loo lavastada ennekõike ja ainult sellepärast, et tegemist on ülimalt põneva ja huvi pakkuva näitemänguga,” ütles lavastaja Ain Mäeots. Eelkõige lubab ta raju etendust, kus on nii pisaraid kui naeru. “Loo peategelane on päriselt elanud Hilana Taarka, kes oli niivõrd markantne kuju, ütleme, et ühiskonna must lammas,” avas lavastaja.
Taarka elukäigu lõi näitemänguks Kauksi Ülle, pidades nimiosalisena silmas näitleja Merle Jäägerit. “See tükk on Merlele kirjutatud ja ta teeb rolli väga võimsalt,” kinnitas Mäeots.
Kuna rikkas seto peres kasvanud lauluandeka ja temperamentse Taarka isast sai joodik ja kaardimängija, oli Taarka neiuks sirgudes olukorras, kus talle polnud anda kaasavara ning ta pidanuks setu kommete järgi jääma vanatüdrukust teenijaks venna majja. Taarka temperament sellise saatusega ei leppinud, vaid sundis teda kõigest hoolimata otsima isiklikku õnne. Ta sünnitas vallaslapsi ning püüdis neid elatada lauldes ja kerjates, käies improvisatsiooniliselt lauldes talust tallu ja pulmast pulma. Tema ande avastas noor soome folklorist Armas Otto Väisänen, kes kirjutas Taarkast essee ning viis ta koguni Soome presidendile laulma.
Taarkast sai tuntud rahvalaulik, kes oma elu lõpul elas katkise suitsusauna asemel korstnaga majakeses.
““Taarkat” tasub vaatama sõita esiteks sellepärast, et see on setu lugu, mida mängitakse Setomaal. Tallinnas oleks seda teha väga kohatu,” põhjendas lavastaja Ain Mäeots. “Kõik ongi siinsamas aset leidnud.”
Lavastaja on etendusse kokku pannud “mitu võtit” – seto laulu ja tantsu, teisalt hüperrealistlikke stseene. “Oleme püüdnud mitte midagi ilustada. Mis räige, see räige, mis ilus, see ilus.” Lisaks erilise saatusega naise loo avamisele annab see lavastus mitmekülgse pildi seto pärimuskultuurist – saab näha seto taluelu, pulma, matust, kirmaskipidu.
Eraldi elamuse peaks pakkuma ka lavastuse kunstiline kujundus. Kunstnik Iir Hermeliini kavandite järgi värviti seltsimaja oranžiks ning selle õuele on rajatud kena lille- ja köögiviljaaed.
Teadaolevalt pole Eesti teatrites nii suures mahus taimset dekoratsiooni kasutatud. “Lilleaed vohab ja meil on muide küla suurimad kõrvitsad,” kirjeldas kunstnik nädal enne esietendust. “Herned on kahe meetri pikkused, porgandid on kindlasti suured, kuigi maa alla täpselt ei näe, ja päevalilled väikese kase kõrgused.”
Peaosalise Merle Jäägeri kõrval mängivad Marje Metsur, Veikko Täär, Ode Alt, Helena Merzin, Alina Karmazina, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Indrek Taalmaa, Tanel Jonas, Indrek Tulp jt. Osalevad ka mitmed setu folklooriansamblid.