Loe

Sooja südamega detektiiv loob lahendusi

Inna Grünfeldt, Virumaa Teataja

Lastemuusikal “Detektiiv Lotte” Vanemuises viib vaataja detektiiv Lotte ja tema truu sõbra Bruno juhtimisel tähtsa tõdemuseni: kuula kaaslast – ja mure lahendus kerkib iseenesest käeulatusse.

Lastemuusikal “Detektiiv Lotte” on piripardani täis headust. Kisub lausa muinasjutuks. Mida ta tegelikult ongi. Ehkki mõnusalt eluline ikka ka.

Maailm on nagunii kiirustav, kuri ja pingeid täis ning mõned tunnid igas mõttes imelises ilmas, kus palju südametarkust, kuluvad ära nii väikesele kui ka suurele vaatajale.

Mahlakad tüübid

Iir Hermeliini loodud mitmekihiliselt turvalises ja kumaderohkes maailmas omandavad seiklused valguskunstniku Tõnu Eimra kaasabil erilise lennukuse. Kalad, draakonid, putukad, liblikad on nagu raamatupiltidelt välja hüpanud, aga nii tõelised, elus ja muhedad, ning mis peaasi – isiksused, kes suudavad sulada ansambliks.

Nagu detektiiviloo puhul loogiline, juhtub külas mõndagi – suhkrumasin pannakse pihta, jänesed on suurest hirmust kolinud elama puu otsa ja kass Bruno isa kogemata ära lennanud -, aga hea tahte ja hea südamega saavad asjad ikka varem või hiljem korda.

Koeratüdruk Lotte (Gerli Padar) korraldab kassipoeg Bruno (Robert Annus) seltsis oma asendamatu luubi abil tõhusat uurimist ning jõuab tundmatute suhkrumasinavaraste jälitamise käigus aidata teele sattuvaid hädalisi.

Gerli Padari detektiiv Lottel oleks võimalusi tõusta lavaloo domineerivaks staariks, kuid lavastus ning laulja tark rollilahendus tõstavad koeraneiut suurde plaani mõõdukalt, tema kõrval saavad särada nii Karu (Jaan Willem Sibul), kass Betty (Maarja Mitt), draakon Otto (Leino Rei), väike rebasepiiga (Hanna Brigita Jaanovits) või jääkaru Kalev (Atlan Karp), samuti Lotte leebe ema (Maria Soomets) ja tarmukas une­näolembist isa (Leino Rei) ning arvukas metsaelanikkond, mahlakad tüübid, kellest igaüks vääriks väikest rolliportreed.

Gerli Padar sulab suurepäraselt Vanemuise näitlejaansamblisse, tema Lottest kiirgab soojust, headust ja huumorit. Särtsu täis on see Lotte küll, aga mahedal sordiinsel moel.

Täiesti enesestmõistetavalt juhib Lotte ajuti tähelepanukiire oma tagasihoidlikule sõbrale Brunole, kes teeb tema aitamiseks koguni klaveritunnist poppi. Et popitegemine pole ilus ja painab hullusti südametunnistust, saab viimasele kui vaatajale selgeks. Postituvi viib turbopostiga kohale vabanduskirja ja küllap leiab õilsatel motiividel tegutsenud Bruno ka andeksandi.

“Ära mingil juhul norgu lase nina – / hüüa sõpra! Kohe kohal olen mina! / Ja ma tean, et siis, kui ise hätta jään, / peagi sõpru appi kihutamas näen!” laulab Lotte. On ju hirmul küll suured silmad, aga varbad külmad.

Lotte ja Bruno kõnnivad suhkrumasinavaraste värskeid jälgi mööda seiklusest teise, komistavad metsaelanike muredele, mida tähelepanelikud, hoolivad ja heasüdamlikud uurijad ei jäta lahenduseta. Et hirmunud jänesed saaksid taas puu otsast maa peale, kuulatakse ära ka teine pool ehk Karu – ja ennäe! vaenu polegi, on üksnes möödamõistmine.

Kass Betty ootuse ja lootuse täitmiseks ei kohku vaprad detektiivid järve põhjas kalade keskel (kes toredasti läbi saali ujuvad!) ära käia, aga draakon Otto ja Konkskäe (Veikko Täär) sportliku vaenu lepitamine lahendab sellegi probleemi. Otto ja Konkskäsi muuseas pälvisid väikeste poiste eriliselt äratund­mis­rõõmsa poolehoiu.

Kui lõpuks leitakse Bruno vasaraheitel ümbermaailmalennule kadunud isa ja elatakse kaasa suhkrupeediputukate koorumine liblikateks, on headuse ja tarkuse abil viimnegi mure lahenduse saanud.

Lotte tuleb kaasa

“Kas oled kõhn või hoopis paks, / kas aeglane või hästi kraps – / kas suur või väike – see ei loe, / peaasi, et on süda soe! / On isemoodi iga laps, / kuid koos saab elu mõnusaks!” kinnitas kõik see vägi lõpulaulus.

Aga ega lõpulauluga seiklused detektiiv Lotte seltsis veel otsa saanud. Kavaleht kleepsude, värvimiste, joonistamise ja laulusõnadega annab muusikali- ja Lotte sõbrale nokitsemist mitmeks õhtuks.

Bussitäied lapsi alustasid värvimist-kleepsutamist juba koduteel, Lottet joonistati järgmisel päeval koolis ning sõnu kiigates hõisatakse õhtuti koos CDga laulda. Headusesõnum kajab kaasa.

14.02.2009