Arvustus lastemuusikalile “Sipsik” laste vaatevinklist | Sipsik jättis katusel käimata
Raimu Hanson, Tartu Postimees
LASTE VAATEVINKLIST. Seekord oli päris teater. Alguses ja vahepeal oli natuke küll nukuteatrit, aga see ei seganud üldse. x Kui orkestriauk kogunevate muusikutega üle vaadatud, kassipildiga padi piletitädi Heleri käest istumise alla küsitud ja eesriide pildil Anule ja Sipsikule lehvitatud, kustusidki laes lõpuks tasapisi tuled ja muusika hakkas mängima. Seesama lugu, mis tuleb multikast! x Äratundmine pani rõõmust kilkama ja istmel hüppama, aga siis tuli meelde, et teatris tuleb olla vaikselt, sest teised tahavad rahus vaadata, ja kui siiski ikka midagi on küsida, siis sosinal. Üks küsimus tuligi kohe: kas varsti tuleb kuskilt hunt? x Sest kui Mart rääkis laval vanaemaga, tuli neil jutuks, et hunt sööb vanaema ära ja siis tuleb jahimees ja lõikab hundi kõhu lõhki ja vanaema pääseb välja. Seda hunti oli päris hirmus oodata ja juba ühte neist oli hiljuti nähtud ka. See oli samuti teatris, kui mängiti varjudega Peetrit ja hunti. x Seekord oli päris teater. Alguses ja vahepeal oli natuke küll nukuteatrit, aga see ei seganud üldse. Nagu oli näha, elab hästi palju plastnukkusid Hiinamaal, kõik ühesuguste nägudega, ja draakon elab ka seal. Sipsik oli päriselt, rääkis ja laulis ja tantsis. Väga vahva oli ninja moodi näitleja, kes peitis ennast osavalt kogu aeg Sipsiku taha, aga ikkagi oli teda mõnikord näha. x Ilseni kass ja koer x Kui Mart oli Sipsiku valmis õmmelnud ja kirjus riides tädid ja onud olid ära laulnud ja tantsinud ja ära läinud, ei tulnud õnneks hunti. Hoopis tulid Ilseni kass ja koer. Kass oskas rääkida, aga koer ei osanud, ja kass seletas, et koerad ju ei räägi. Ja nii on ka päriselt, koerad ei räägi jah. x Multika «Sipsikus» ei olnud küll rääkivat kassi, seal on ikka päris palju teistmoodi kui teatris. Näiteks on teatris palju rohkem näha vanaema ja isa ja ema, kusjuures vanaema laulab vahepeal hoopis teisiti kui teised, ta laulab vanaaegseid laule. x Hunti ei olnud ikka veel näha. Üks hirmus koht oli ilma tematagi, see oli siis, kui Anu jäi üksi koju. Õnneks tuli Sipsik ja ütles, et Anul ei tasu karta ja kurb olla, sest tema on ju samuti kodus. Ja lõpuks tuli Mart ka. Siis oli teatrit jälle lõbus vaadata. x Kui tuli vaheaeg, jagati kõikidele Sipsiku jäätist, mis teeb suu ja näpud siniseks. Hea magus jäätis! Ja mis kõige parem, raha ei olnud vaja maksta. x Kui vaheaeg sai otsa, tõusis eesriie üles ja suured inimesed pidasid selle taga pidu. Nad rääkisid keerulisi sõnu, nagu suured mõnikord räägivad. x Kui nad tegid ennast järsku nukkudeks ja kõndisid teise tuppa telerit vaatama, läks etendus palju lõbusamaks. Mart ja Anu tahtsid teha koos Sipsikuga ise televiisorit, aga selleks tuli neil avada kapp, mida lapsed ei tohtinud avada, ja nii tegi selle lahti Sipsik. x Tuli pahandus. Aga hunti õnneks ikka veel ei tulnud, selle asemel läks hoopis Sipsik kaduma. Nii nagu multikas, jäi ta taksosse. Aga Anu sai ta tagasi hästi ruttu, suurt sekeldust koledate rottidega teatris ei olnud. x Palju plaksutamist x Etenduses oli vaja väga palju plaksutada. Nii kui mõni laul lõppes, kohe kõik plaksutasid. Ühe Sipsiku laulu ajal hakkasid kõik plaksutama juba kohe alguses ja mõned lapsed laulsid saalis kaasa: «Mu peaks on pandud vana sukk, mul kehaks kleidikäis …» Laulsime kaasa! x Multikat sai vaadata teatris ka, näiteks siis, kui Sipsik käis Kuu peal. Õnneks ei olnud teatris seda, kuidas Mart ja Anu ronisid katusele, mis on väga õudne, ja õnneks läks Sipsiku ja Anu ujumine ka palju lõbusamalt kui filmis. Ja hunti ei tulnud teatris üldsegi!!! x Arvustus on inspireeritud «Sipsiku» esietendusel õdede Anni (7) ja Saskia (4) Hansoni vahel istumise ajal saadud teatrielamusest. x (Tartu Postimees, 21.02.2023)
x
Kui orkestriauk kogunevate muusikutega üle vaadatud, kassipildiga padi piletitädi Heleri käest istumise alla küsitud ja eesriide pildil Anule ja Sipsikule lehvitatud, kustusidki laes lõpuks tasapisi tuled ja muusika hakkas mängima. Seesama lugu, mis tuleb multikast!
x
Äratundmine pani rõõmust kilkama ja istmel hüppama, aga siis tuli meelde, et teatris tuleb olla vaikselt, sest teised tahavad rahus vaadata, ja kui siiski ikka midagi on küsida, siis sosinal. Üks küsimus tuligi kohe: kas varsti tuleb kuskilt hunt?
x
Sest kui Mart rääkis laval vanaemaga, tuli neil jutuks, et hunt sööb vanaema ära ja siis tuleb jahimees ja lõikab hundi kõhu lõhki ja vanaema pääseb välja. Seda hunti oli päris hirmus oodata ja juba ühte neist oli hiljuti nähtud ka. See oli samuti teatris, kui mängiti varjudega Peetrit ja hunti.
x
Seekord oli päris teater. Alguses ja vahepeal oli natuke küll nukuteatrit, aga see ei seganud üldse. Nagu oli näha, elab hästi palju plastnukkusid Hiinamaal, kõik ühesuguste nägudega, ja draakon elab ka seal. Sipsik oli päriselt, rääkis ja laulis ja tantsis. Väga vahva oli ninja moodi näitleja, kes peitis ennast osavalt kogu aeg Sipsiku taha, aga ikkagi oli teda mõnikord näha.
x
Ilseni kass ja koer
x
Kui Mart oli Sipsiku valmis õmmelnud ja kirjus riides tädid ja onud olid ära laulnud ja tantsinud ja ära läinud, ei tulnud õnneks hunti. Hoopis tulid Ilseni kass ja koer. Kass oskas rääkida, aga koer ei osanud, ja kass seletas, et koerad ju ei räägi. Ja nii on ka päriselt, koerad ei räägi jah.
x
Multika «Sipsikus» ei olnud küll rääkivat kassi, seal on ikka päris palju teistmoodi kui teatris. Näiteks on teatris palju rohkem näha vanaema ja isa ja ema, kusjuures vanaema laulab vahepeal hoopis teisiti kui teised, ta laulab vanaaegseid laule.
x
Hunti ei olnud ikka veel näha. Üks hirmus koht oli ilma tematagi, see oli siis, kui Anu jäi üksi koju. Õnneks tuli Sipsik ja ütles, et Anul ei tasu karta ja kurb olla, sest tema on ju samuti kodus. Ja lõpuks tuli Mart ka. Siis oli teatrit jälle lõbus vaadata.
x
Kui tuli vaheaeg, jagati kõikidele Sipsiku jäätist, mis teeb suu ja näpud siniseks. Hea magus jäätis! Ja mis kõige parem, raha ei olnud vaja maksta.
x
Kui vaheaeg sai otsa, tõusis eesriie üles ja suured inimesed pidasid selle taga pidu. Nad rääkisid keerulisi sõnu, nagu suured mõnikord räägivad.
x
Kui nad tegid ennast järsku nukkudeks ja kõndisid teise tuppa telerit vaatama, läks etendus palju lõbusamaks. Mart ja Anu tahtsid teha koos Sipsikuga ise televiisorit, aga selleks tuli neil avada kapp, mida lapsed ei tohtinud avada, ja nii tegi selle lahti Sipsik.
x
Tuli pahandus. Aga hunti õnneks ikka veel ei tulnud, selle asemel läks hoopis Sipsik kaduma. Nii nagu multikas, jäi ta taksosse. Aga Anu sai ta tagasi hästi ruttu, suurt sekeldust koledate rottidega teatris ei olnud.
x
Palju plaksutamist
x
Etenduses oli vaja väga palju plaksutada. Nii kui mõni laul lõppes, kohe kõik plaksutasid. Ühe Sipsiku laulu ajal hakkasid kõik plaksutama juba kohe alguses ja mõned lapsed laulsid saalis kaasa: «Mu peaks on pandud vana sukk, mul kehaks kleidikäis …» Laulsime kaasa!
x
Multikat sai vaadata teatris ka, näiteks siis, kui Sipsik käis Kuu peal. Õnneks ei olnud teatris seda, kuidas Mart ja Anu ronisid katusele, mis on väga õudne, ja õnneks läks Sipsiku ja Anu ujumine ka palju lõbusamalt kui filmis. Ja hunti ei tulnud teatris üldsegi!!!
x
Arvustus on inspireeritud «Sipsiku» esietendusel õdede Anni (7) ja Saskia (4) Hansoni vahel istumise ajal saadud teatrielamusest.
x
(Tartu Postimees, 21.02.2023)