fbpx

Setu autorid kujustasid Taarka


Külaskäik Pärnu linnagaleriisse puudutab sedakorda vaatajat juuripidi: mis juhtub, kui ühest maanurgast pärit seltskond oma kodukanti ülemaks peab, kangete kaimude kujud elustab ja kangelastena pühitseb?
Pärnu linnagaleriis eksponeeritakse Seto nüüdiskunsti näitust “Pekohelü”, kus eksponeeritud kaheksa autori tööd. Näha saab Evar Riitsaare, vendade Toomas ja Mati Kuusingu, Albert Gulki, Erki Jürise, Eero Ljavoineni, Salme Kahuski ning Merca loomingut: maale, skulptuure ja installatsioone.

Lauluemale pühendatud

Kõnealune näitus on Taarka-keskne ning tegelikult oli sama väljapanek Obinitsas Taarkale pühendatudki.
Üle galerii ukse astudes torkab silma Toomas Kuusingu portree lauluemast ja tema kaasaegseist. “See om aida usse pääle tehtü. Jalutasi ringi ja löüdse hää ussekese. Tuu perra sai tehtü, et suvel oli “Taarka” etendus,” vestab Kuusing. Kunstnik on sündinud-kasvanud Obinitsas ja käib seal nüüd suviti puhkamas. Ta tõdeb, et setudel on säilinud kõva kogukonnatunnetus.
Kuusing kujutab vanade fotode järgi pillimehigi, maalide alusena on kasutatud näiteks roostetanud ahjuplekki ja vettinud eterniiditahvleid.
Näituse kuraatori Evar Riitsaare meelest sümboliseerivad need materjalid setu kõrgkultuuri, mida aastakümneid on hooletult hoitud ning koheldud.
Riitsaar on Seto kuningriigi ülemsootska ja setuaineliste näituste eestvedaja juba mitmendat aastat. Tema fotokollaažitehnikas pildid kujutavad Taarkat ning Peko-ikoone, samuti on raamatuillustratsioone, mis tehtud Kauksi Ülle setukeelse raamatu tarbeks.
Salme Kahusk on kujutanud piltidel setusid muinasajal, tema töödel kannavad naised rahvarõivaid ning Merle Jääger alias Merca on maalinud tünnikaantele rahvusliku omapäraga militaarseid inglikesi.
Albert Gulki inspireerisid setu naiste käisekirjade ornamendid ning neid on ta maalinud punase värviga, alusmaterjaliks puutahvlid. Setu mustreis pole küll draakoneid ega tulnukaid, kuid see-eest hulgaliselt linde-loomi.
Riitsaare sõnade kohaselt osales kogu kunstnikkond suvisel “Taarka” etendusel. “Loodame edaspidi käivitada oma multifilmi ja kunstiajakirja. Inspiratsiooniallikaks on vanem pärimus. Setod on alati esivanemaid ja nende maid au sees pidanud,” kõneleb Riitsaar. Obinitsas asub Seto kunstigaleriigi, kus igal suvel paar näitust väljas.

Lääne värgist villand

Kirjanik Kauksi Ülle on kirjutanud näidendi, mille peategelaseks kuulus lauluema Taarka. Kes oli Taarka? Tõsielul põhineva loo peategelane Hilana Taarka oli rikkas setu peres kasvanud lauluandekas ja temperamentne neiu. “Tegemist oli erilise iseloomu ja kurikuulsa naisterahvaga,” jutustab Kauksi. Et Hilana isa pillas kogu oma vara, tuli neiul setu kommete järgi jääda kaasavaratuks vanatüdrukust teenijaks venna majja. Taarka temperament sellise saatusega ei leppinud. Ta sünnitas vallaslapsi ja püüdis neid elatada pulmades lauldes ning kerjates.
Obinitsas Setu seltsimaja õuel mängitud “Taarka” läks täissaalidele. Kirjaniku sõnutsi on igas Eesti kandis elanud väekaid naisi ja mehi, kellest võiks näitemängu kirjutada, pruugib vaid läbi astuda rahvaluule arhiivist, kus nende lauluvara ja elulugu kirjas. Kangelasi leiab omade seastki, selleks pole tarvis üle mere sõita.