«Läinud aasta proosakirjandus oli kirev ja seda kirevust peegeldavad ka eri karva nominendid. Eelmise aastaga võrreldavaid pakse romaane nende hulgast ei leia, küll aga huvitavaid etüüde mitmes võtmes. Luules võib rohkem rääkida «tuntud headusest». Draamas pälvisid paljuski tähelepanu põnevad teemad. Esseistika kategoorias võimutsevad pigem monumentaalsed ja «tõsised» teosed, mängu nii vormi kui ka sisuga leiab seevastu vabaauhinna nominatsioonide hulgast,» selgitas žürii valikut esimees Johanna Ross.
PROOSA
· Kai Aareleid, «Salaelud. Novelle ja miniatuure»
· Martin Algus, «Midagi tõelist»
· Peep Ehasalu, «Roomaja. Romaan armastusest»
· Holger Kaints, «Jõululaupäev. Nõmme 1970»
· Kerttu Rakke, «Häbi»
· Jürgen Rooste, «Surm Tallinnas. Valik novelle 2001–2018»
LUULE
· Eda Ahi, «Sõda ja rahutus»
· Kristiina Ehin, «Aga armastusel on metsalinnu süda. Luuletusi aastatest 2016–2018»
· Kristjan Haljak, «Verlaine’i revolver»
· (:)kivisildnik, «Ma olen siga»
· Hasso Krull, «Euroopa»
· Kalju Kruusa, «Kümme kükki. Oma luulet ja tuttavat»
ESSEISTIKA
· Luule Epne, «Mängitud maailmad»
· Tiina Kirss, «Sõel. Käsitlusi kirjandusest, kirjanduskriitikat ja arvamuslugusid»
· Toomas Paul, «Tõe lõpututel tagamaadel. Vaatlusi, mõtisklusi, ütlemisi 2008–2017»
· Linnar Priimägi, «Minu Goethe»
· Kaia Sisask, «Noor-Eesti ja prantsuse vaim»
VABAAUHIND
· Maarja Kangro, «Minu auhinnad»
· Jan Kaus, Indrek Koff, Eva Koldits, Toomas Täht, Liina Vahtrik, «Stiiliharjutused. Hommage à Raymond Queneau»
· Veronika Kivisilla, «Kuni armastus peale tuleb»
· Eeva Park, «Minu kuninglikud kaelkirjakud»
· Joonas Sildre, «Kahe heli vahel. Graafiline romaan Arvo Pärdist»
NÄITEKIRJANDUS
· Jim Ashilevi, «Unusta/Unista»
· Kristiina Jalasto, «#kaotamindära»
· Jaak Kilmi, Kiur Aarma, Piret Jaaks, Andris Feldmanis, «Enne meid oli veeuputus. Eepiline kommunaaldraama 80ndatest»
· Urmas Lennuk, «Meistrite liiga»
· Mari-Liis Lill ja Paavo Piik, «Jaanipäev»
· Tiit Palu, «Medeia»
Ilukirjanduse tõlkežürii liikmed Kerti Tergem, Veronika Einberg ja Mart Kangur nomineerisid aastaauhindadele kahes kategoorias 11 teost.
«Tõlkija oskus ja saatus on jääda märkamatuks, kuigi tegelikult on see tema tekst, mida lugeja lõpuks loeb. Kõigil tänavu nomineeritud tõlkijatel on olemas säde, mis väljendub igaühel eri moel, ja nende kõigi töö tulemust võib nimetada omamoodi kultuuriteoks. Eesti kirjanduse tõlkeid võõrkeeltesse ilmus aga rohkem kui kunagi varem, ligemale 100. Juba see on märkimisväärne – au ja kiitus kõigile!» tunnustas žürii esimees Kerti Tergem eelmise aasta parimaid tõlkijaid.
ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE
Riina Jesmin – Margaret Atwood, «Nõiasigidik», tõlge inglise keelest
Triinu Pakk – Chimamanda Ngozi Adichie, «Pool kollast päikest», tõlge inglise keelest
Üllar Peterson – Khalil Gibran, «Murtud tiivad», tõlge araabia keelest
Leena Tomasberg – Maylis de Kerangal, «Parandada elavaid», tõlge prantsuse keelest
Peeter Volkonski – Nareki Grigor, «Nutulaulude raamat», tõlge vanaarmeenia keelest
Märt Väljataga – «Väike inglise luule antoloogia», koostamine ja tõlge inglise keelest
ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE
Guntars Godinš – Fr. Reinhold Kreutzwald, «Kalevipoeg» ja Leelo Tungal, «Seltsimees laps», tõlked läti keelde
Birgita Bonde Hansen – Meelis Friedenthal, «Mesilased» ja Ilmar Taska, «Pobeda 1946», tõlked taani keelde