Sadamateatris esietendub kasvuvalust rääkiv noortedraama “Mitte midagi”
Sel laupäeval, 3. oktoobril kell 19 esietendub Tartus Sadamateatris taani kirjaniku Janne Telleri noorteromaani “Mitte midagi” lavaversioon.
Väikeses Taani linnas algab uus kooliaasta. Esimesel koolipäeval teatab üks poistest, et mitte millelgi pole tähtsust ega mõtet, ronib ploomipuu otsa ega tule sealt enam alla, terroriseerides klassikaaslasi oma uue maailmavaatega. Neil ei jää muud üle, kui tõestada talle, et on asju, mis on tähtsad. Et elul on siiski tähendus. Klassikaaslased alustavad täiskasvanute eest varjatud mängu, mille panused suurenevad iga hetkega, ja milles osalemiseks on vaid kaks võimalust – kas kõik või mitte midagi. Üldisemas plaanis räägib sageli William Goldingu “Kärbeste jumalaga” võrreldav Telleri romaan kasvuvaludest, indentiteedist ja väärtuste lahkamisest.
Lavastaja Johan Elm ütles, et teda huvitab selle loo juures enim kasvamise motiiv. “Selles teoses on kasvamine väga valulik ja julm protsess, mis ju tegelikult on tõsi. Aga veel spetsiifilisemalt huvitab mind märkamatu kasvamine. Väga harva oskame tähele panna elumuutvaid hetki, ise veel nendes hetkedes olles. Aga kui võtta ette kellegi teise lugu, on see võimalus olemas. Mida iganes me kogenud oleme, on see toonud meid praegusesse hetke. Ja isegi kui ma ei tea, kas või miks seda kõike vaja oli, olen mina ikkagi siin,” rääkis ta.
“Mitte midagi” tõlkija, dramatiseerija ja lavastaja on Johan Elm, kunstnikutöö on teinud Eugen Tamberg, muusikalise kujunduse autor on Kirill Havanski (Paide Teater), valguskunstnik Madis Fuchs.
Lavastuses mängivad valdavalt kevadel lavakunstikooli 29. lennu lõpetanud noored näitlejad, kes sellest sügisest liitusid Vanemuisega: Lena Barbara Luhse, Maarja Johanna Mägi, Oskar Seeman, Ken Rüütel, Kaarel Pogga. Lisaks neile kuulub truppi juba mõned hooajad Vanemuises töötanud Jaanus Tepomees.
Peale 5. ja 12. novembri “Mitte midagi” etendusi toimuvad avatud vestlusringid, kus lavastuse temaatikat süvitsi valdavate ekspertide abil on võimalik ühiselt nähtu üle arutleda, avaldada arvamust ning püüda leida vastuseid tekkinud küsimustele.