fbpx

Sada ja šampanja!


Kui juba teatriaasta, siis olgu täiega. Vähemasti nii paistis see laupäeval, kui Vanemuine Tartus suure hurraaga Eesti teatri 100. sünnipäeva tähistas. Sõna «suur» kordus sedapuhku korduvalt üksi õhtuse kontserdi nimetuses, mis oli maotult pikk: Eesti Teatri Aasta suursündmus Eesti teatri suur sünnipäevakontsert.
Kontsert, kus astus lavale ligi 80 näitlejat, oli vaid üks osa hiiglaslike pidustustega vürtsitatud pidupäevast.
Pärastlõunal esitles Vanemuine teatrikohvikus Shakespeare Ülo Tontsi uhiuut raamatut «Kolmkümmend aastat teatriehitamist» ning avas suure maja esisel terrassil Eesti kutselise teatri rajaja Karl Menningu skulptuuri. Viimase puhul teab ainuüksi armas Jumal taevas, miks Menningu-onu kuju eksterjöör vägisi kuldset pühademuna meenutab. Kas kavandatav Kaarel Irdi kuju tuleb sel juhul hõbedane või suisa vikerkaarekarva? Samal moel oli tiba mõistetamatu, miks suurepärase kontserdi lava visuaal meenutas üks-ühele lähiminevikus toimunud Andrew Lloyd Webberi gala lavakujundust Tallinna lauluväljakul: ikka need samad viis transparenti lauljate taustaks, küll teist värvi, aga siiski nii hirmus tuttavad. Kuid see selleks – kontsert ise, hiigla pikk küll, oli akuraatselt korraldatud ja parimail hetkil suisa nauditav.