“Ruja”: mürgel ja roostevaba muusika
Kais Allkivi, SLÕhtuleht
Reedel esietendunud rokkooper “Ruja” pakub vallatuid dušistseene ja aluspesus näitlejaid, rohkelt emotsioone, armastust ning huumorit. Silmapaistva rolli teeb Priit Võigemast Rein Rannapina.
Viimaks on legendaarne ansambel Ruja sarnaselt Briti rokikollektiiviga Queen saanud oma muusikali, kuid see on veelgi erilisem, kuna räägib faktidele tuginedes bändi oma lugu.
Peeter Sauteri koostatud “Roostevaba raamatu” ja vanade telesaadete materjali ning eksrujalaste Rein Rannapi ja Jaanus Nõgisto mälestusi fantaasiaga kombineerides, on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper lagedale tulnud teistmoodi suvelavastusega – püünel üheksa kaamerat, mille kaudu jõuab tegevus eri nurkade alt vaatajaini suurel ekraanil.
Nalja nabani, aga mitte ainult
Kokku on 32 muusikalist numbrit, millest Ruja lauljat Urmas Alenderit kehastav Sergo Vares esitab 18. Esimesena ja viimasena kõlab “Nii vaikseks kõik on jäänud”, mille muusika autor Rannap oli lavastuses vaat et sama olulisel kohal kui Alender aka Alents.
Omamoodi üksik hunt Rein parandab pidevalt kõiki, tõstab Jaanus Nõgisto aka Nõka (Risto Kübar) viletsa kitarrimängu eest stuudiost välja ja õpetab Urmast laulma, tänitades: “Sa oled nagu mingi junn siin!” Priit Võigemast, kes Rannapi rolliga suurepäraselt toime tuli, ajas publiku pidevalt lõkerdama, kas või näiteks viletsat vahuveini kotti sülitades või dirigendina koorile öeldes: “Seksrevolutsioon oli juba 60ndatel. Saage üle!”
Meeldejäävaks karakteriks on veel Tõnis Mägi mängitud trepikojas virelev joodikust eluheidik, kes osutub endiseks lauljaks. Tema esitatud “Õhtunägemus” on etenduse võimsamaid kohti, nagu ka Alentsi armastatut kehastava Evelin Pange lauldud “Must lind”. Pange vali, kergelt käre hääl üllatas positiivselt.
Publik: Võigemast mängib lõpp hästi
Omaette vaatemäng on Urmase ja salapärase naise romanss: vann ja “romantiline” teineteisele vorsti suhu pistmine, taustaks “Raagus sõnad”. Näidendis vahelduvad protest, isamaalisus, melanhoolia ja metsik peomeeleolu – särgid lendasid seljast mitmel puhul, korra rinnahoidjagi.
Pealtvaatajate hinnang oli valdavalt positiivne. Enim tõsteti näitlejatest esile Võigemasti Rein Rannapina. Nii mõnigi publiku seast nentis, et poleks enne uskunud, et ta nii hästi võiks hakkama saada. Kui lõpuaplausi ajal päris Rannap lavale hõigati, siirdus too otsejoones Võigemasti kallistama – nähtavasti jäi maestrogi sooritusega ülimalt rahule. Kiitust pälvisid veel Sergo Vares, Risto Kübar, Tõnis Mägi ja Aivar Tommingas kultuuriametniku osas, samuti lavastaja Tiit Ojasoo väga korralikult tehtud eeltöö eest. Publikut üllatas, kui hästi näitlejad laulda oskavad. Samas arvati, et ehkki tegu muusikaetendusega, võinuks laulude vahel sisalduda rohkem tavateksti ja näitlemist.
Kohati peeti lavastust tänu vahuveini ja naistega üleküllastatud peostseenidele paroodiaks. “Samas kujutan ette küll, et neil muusikutel selline porduelu oli,” lisas üks Rujaga samasse põlvkonda kuuluv publiku liige.
Rokkooper “Ruja” etendub Tartus Vanemuise teatri suvelaval veel vaid viiel korral vahemikus 19. kuni 24. august.